Klaasi puhumine Sander Lepla IX klass Vastseliina Gümnaasium Klaasipuhumine leiutati 2000 aastat tagasi. Esiteks tuleb võtta toru otsa poolvedel klaasi kamakas, mida hakata puhuma. Pärast poolvedela klaasi võtmist tuleb hakata toru keerutama ning puhuma. Vahel tuleb ka klaasi taaskord kuumaks ajada, sest klaas jahtub vahel maha ning seda ei jõua siis puhuda. Klaasi puhumiseks tuleb tuua toru koos puhutava klaasiga enda ette, silmade kõrgusele.
virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi hääl mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flazoletthelid ja multifonid. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokusseeritust. Flöödi üks huvitavaimalt kõlavaid mänguvõtteid on frullato, mille puhul õhujuga möödub enne huulikuni jõudmist mängija r-häälikut artikuleerivast keelest. Erinevalt teistest puupillidest on flöödil väga lihtne mängida topeltstakaatot, mis saavutatakse ataki andmises kordamööda t- ja k-eksplosiooniga. Topeltstakaato kasutamise lihtsus
mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flažoletthelid ja multifonid. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust. Flöödi üks huvitavamalt kõlavaid mänguvõtteid on frullato, mille puhul õhujuga möödub enne huulikuni jõudmist mängija r-häälikut artikuleerivast keelest. Erinevalt teistest puupillidest on flöödil väga lihtne mängida topeltstakaatot, mis saavutatakse ataki andmises kordamööda t- ja k- eksplosiooniga. Topeltstakaato kasutamise lihtsus võimaldab flöödil
kestuskõveral eeldusel, et väljatõmbeõhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti töötama väiksema koormusega. Sissepuhkeõhu temperatuuri kõvera pärast soojustagastit ja sissepuhke temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri soojustarbimist. Sissepuhkeõhu kõveraga pärast tagastit, sissepuhkeõhu
tagaks viimistlusmaterjali hea mahavalgumise ning jätaks teravatele nurkadele minimaalselt tilkasid. Jugadega pealekantavate materjalide puhul on oluline hea valgumine ja kattevõime. 14. Trummelviimistlust kasutatakse eelkõige väiksemate detailide viimistlemisel. Töödeldavad detailid asetatakse trumlisse, kuhu pihustatakse ettenähtud kogus viimistlusmaterjali. Seejärel pannakse trummel pöörlema. Pärast viimistlusmaterjali pealekandmist kuivatatakse detailid trumlisse puhutava õhuga. 15. Õhkkuivatus on viimistlusmaterjali kuivatamine normaaltingimustes. Õhkkuivatus on laialt levinud, sest enamik tööstuslikke puiduviimistlusmaterjale hakkab intensiivselt kuivama juba toatemperatuuril. Kuivamiskiirus sõltub temperatuurist, niiskusest ja õhuvahetusest. Kamberkuivatus erineb õhkkuivatusest kõrgema temperatuuri ja intensiivsema õhuvahetuse poolest. Temperatuuri tõstmine kiirendab lahustite aurustumist ja keemilist protsessi,
s. seisu. Nii pikeneb märgatavalt küttesegu karte- heitgaasidega. risse sissevoolu kestus, mis omakorda suurendab mootori Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35
annaabi.ee 
