Vahtrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik
Aafrikas. Eestis kasvab peamiselt segus kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 haljastuses: püramiidtamm lõhislehine teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). milj. taime, so. 1000 1500 ha. Alustati tamm, leinatamm jne. Harilik tamm on Suhteliselt harva moodustab ka 1999. a. kevadel, kui istutati 130 Harilik levinud pargipuu, laialt kasutatav puhtpuistusid. tamm - Quercus robur haljastuses. Harilik saar - Fraxinus Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450- excelsior 500 erinevat tammeliiki. Kõrge puu 25-35 m. eesti kõige kõrgem saar Harilik vaher Acer platanoides 6
Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 cm, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Suure areaaliga liik: Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab peamiselt segus teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). Suhteliselt harva moodustab ka puhtpuistusid. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline, keskmiselt kasvukiiruselt võrreldav kuusega (9,7 tm/ha/a)
Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste
Normaalse boniteediga kasvukohas annab selline puistu hea juurdekasvu, kvaliteetse puidu ja suure tagavara. Lõppraie tehakse lageraiena, mets uuendatakse külvi või istutuse abil. Selline ühevanuseline puhtpuistu on aga vastuvõtlik kahjurite ja haiguste mõjule. Lageraie tagajärjel muutub järsult looduskeskkond, paljud metsa ja vanade puudega seotud organismid kaotavad elupaigad, uus metsapõlv on ühetaoline ja seega väheneb ka loodusele omane liigirikkus. Taolist lageraiemajandust ja puhtpuistusid kultiveerivat metsamajandust on Eestis viljeldud viimaste sajandite jooksul. Teisel juhul sekkutakse võimalikult vähe metsa arengusse, lastes puistutel kujuneda omasoodu. Selliselt kujunevad välja antud alale sobivaimad kooslused. Koos kasvavad erineva vanusega ja erinevatest liikidest koosnevad puistud, tavaliselt rikkaliku alustaimestiku ja erineva elustikuga kooslused. Valikraietega raiutakse välja vaid vajalik materjal ja haiged ning teiste puude kasvu takistavad puud.
annaabi.ee 
