võib avada metsa tuultele ja põhjustada edaspidi rohkem tormikahjusid. Samal põhimõttel võivad olla tormihellad ka harvendusraie läbi teinud puistud või puistud mis asuvad raiesmike ääres. (Laas et al. 2011) (Mitchell 2012) Uuringud on leidnud, et sama puistu kõrgemad puud on tuultega rohkem kohastunud kui väiksemad kuna suured varjavad väiksemaid (32). Samuti on äeldud, et enamasti on segapuistud tormikindlamad kui puhtpuistud (Laas et al. 2011). Suurematel puudel annab sageli järgi tüvi, mitte juured, kuna need on korralikult ankurdunud, ning selline murtud suur puu võib endaga kaasa rebida väiksemaid, mis pole nii tugevad (Mitchell 2012). Tormi poolt põhjustatud häiringud võivad omakorda avada võimaluse edasisteks putuk kahjurite või patogeenide poolt põhjustatud häiringute tekkeks (Dale et al. 2001) (Stadelman et al. 2014). . 3 Biootilised metsahäiringud 3.1 Ulukikahjustused
putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr,
saab kergesti koolutada. Saare (koor, seemned ja lehed) leiab kasutust ka rahvameditsiinis eelkõige temas sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Harilik tamm (Quercus robur). Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on tammi üksikutena segametsas või väikeste saludena, moodustades Eesti metsade üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. Tamm on lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja kollakasvalge, lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Aastarõngad tulevad väga selgelt esile muutes puidu eriti kauniks, puit on kõva ja võrdlemisi raske. Säsikiired on kitsad ja laiad; viimased on ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate lintidena.
liik. Hariliku männi juurestik on väga plastiline, arenedes vastavalt kasvukohale. Sügavale tungiva ankurjuurestiku tõttu ka väga tormikindel. Kiirekasvuline puuliik. Võib saada 300-400 a. vanaks. Raieküpsuse saavutab ca 100 aasta vanuselt. Moodustab puhtpuistuid, kuid ka segapuistuid koos kuuse ja kasega. Viljakamatel kasvukohtadel domineerivad segapuistud, väheviljakatel puhtpuistud. Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses. Männi puitu kasutatakse ka paberitööstuses, on tooraineks ka puitplaatidele
- Looduslikud häiringud (torm, tulekahju) - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Need on enamasti lühiajalised vaheldused mis toimuvad ühe metsapõlvkonna jooksul ja võivad esineda kõikides puistutes. Üldiselt on puuliikide vahelduse protsess tüüpiline viljakatele muldadele. Toitainetevaestele muldadele, ekstreemsetele kasvukohtadele on iseloomulikud puhtpuistud (meie tingimustes peamiselt männikud). Erinevad metsa arengud viivad enamasti mingi stabiilsema ökosüsteemi (kliimaksi) kujunemisele. Kliimaks on püsivam 26 ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Eesti tingimustes on kliimaksliigiks viljakates kasvukohtades kuusk ja toitaietevaestel kasvukohtades mänd. Kuuse vaheldumine lehtpuudega See on üks enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes
näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid metsatüüpe rühmitatakse tüübirühmadeks, sinilillekuusik kuulub näiteks laanemetsa tüübirühma, mustikamännik palumetsa tüübirühma, kanarbikumännik nõmmemetsa tüübirühma ja naadikaasik salumetsa tüübirühma. Mullastiku seost metsa koosseisuga võib märgata pealiskaudselgi vaatlusel. Väheviljakatel muldadel on tihemini ühest puuliigist koosnevad metsad (ehk puhtpuistud, näiteks luite- ja rabamännikud), viljakatel muldadel tihemini segametsad. METS … … tasandab temperatuurikõikumisi. … vähendab tuule kiirust. … aitab kaasa vee ringlusele looduses. … avaldab tugevat mõju lumikatte paksusele. … vähendab kevadel mööda maapinda äravoolava vee hulka ja üleujutuste ohtu. … takistab soostumist. … toodab hapnikku. … vähendab õhu süsihappegaasi sisaldust.
annaabi.ee 
