Ja järsku jaanipäev“. Kui mõelda antud lausetele, siis haarabki meid see tegelikkus, et nii ongi. Märkamatult mööduvad kõik need pühad, mis algselt nii kaugel näisid. Luuletuses leidub mõningaid epiteete nagu „võrdselt“ ja „pikemad“. Personifikatsiooni alla kuulub lause „Ent ega aeg ei anna häbeneda“. Luuletust iseloomustab lõppriim Luuletus nr 4 ___________ Ei jõua kirjutada puhtandit me selles elus. Nagu on, nii jääb see paranduste mitmekordne räga. Ei, silm ei seleta, mis süda näeb. Ja viimast selgust ära igatsegi – see puudub elavas.
(ju, ka, isegi...) · Ära sinata lugejat! · Jälgi, et lause oleks ühemõtteline! Öeldis on eestikeelses lauses tavaliselt teine fraas! Kirjavead... · ...peaksid nii mitmekordse lugemise käigus juba parandatud olema. · Kui Sa aga pole endas kindel, kontrolli veel. NB! Kasuta ÕS-i !!! Võõrsõnade puhul tee seda ka siis, kui oled oma õigekirjas peaaegu kindel! Puhtand Kui mustand on korralikult viimistletud, asu kirjutama puhtandit, pidades silmas: · puhas töö peab olema loetava käekirjaga. Äärejoont tuleb arvestada. Kui poolitamine pole Su tugevaim külg, püüa seada tekst nii, et poolitada pole tarviski. · kõik lõigud peavad algama silmaga nähtava taandreaga! (1-2 cm) · NB! Kui puhtandit kirjutades tuleb Sulle uus mõte, mida Sa polegi kirjutanud, siis jäta see järgmise kirjandi jaoks. Vastasel korral on tulemuseks uus mustand, mida tuleks
9. Read tuleb korralikult täis kirjutada, vajadusel poolitada sõna, rida ei tohi jätta poolikuks või lõpetamata. 10. Vanasõnu ei ole vaja panna jutumärkidesse nagu otsekõnet. Jutumärke kasutatakse selliste sõnade või väljendite ümber, mille tähendus pole tavapärane. Jutumärgid annavad sõnale tavaliselt vastupidise tähenduse. Jutumärkide abil on võimalik mõnda sõna lauses esile tõsta (tema esimene sõna oli "ema", sõnas "artiklid" tehti sageli viga). 11. Puhtandit sodida ei tohi kui on tegemist kodukirjandiga. Tähti-sõnu ülekirjutada ei tohi. Korrektorit ei tohi puhtandis kasutada. Käekiri peab olema loetav ja tähekujud standartsed. 12. Tuleb harjuda oma töid kuupäevastama. Kirjutamine kui protsess 1. Millest lähtuda teema valikul? Absoluutselt iga kirjand kannab endas sundluse või kohustuse pitserit, kuna teemad on ette antud. On oluline, et teemat valides ei eksitaks, sest kirjandi õnnestumise vaieldamatu
lahendus ning kuidas nad sisuga haakuvad. 2. Lauseehitus ja keelelise korrektuuri seisukohalt kirjavahemärgid, sõnakordused, kas laused on normaalse pikkusega, kas lause mõte on selge, taandread, võõrsõnade õigekiri 3. Pean 5-10 min pausi ja loen uuesti terve kirjandi läbi 15) KUI EI LEIA ENAM MIDAGI, MIS VAJAKS PARANDUSI JA TÄIENDUSI, HAKKAN PUHTANDIT KIRJUTAMA 3 PUHTAND 1) KÕIK READ TULEB LÕPUNI VÄLJA KIRJUTADA 2) TAANDREAD TULEB MÄRKIDA KORRALIKULT 3) KORRALIK KÄEKIRI 4) VÄLTIDA POOLITAMIST 5) KIRJANDIS ON SOOVITAVALT 7-8 TAANDRIDA 6) EI TOHI SODIDA 7) EI TOHI VALGENDAJAT KASUTADA 8) ENNE KÕIKIDE KAHTLASTE VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMIST KONTROLLIN ,,ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATUST'' NENDE KIRJAPILTI
· Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata. · Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu ja siis vaadata, kas ja kuhu see mõte üldse sobib. · Kui pärast kolme lugemist enam midagi parandada ei leia, võib asuda puhtandit kirjutama. 4 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 4 Pean meeles ja arvestan järgmisi grammatilisi pisiasju: · enamik = suurem osa (kasutatakse ainult ainsuses: enamikule inimestest);
annaabi.ee 
