· Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. · Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda. Plaanitu kohaselt ka tegutsetakse. · Paulile antakse puhkuseluba ning nooruk sõidab mõneks nädalaks koju. Sealses elus peab ta paraku pettuma, kuna näib, et ta ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Igapäevaelu on Paulile võõras. · Pärast puhkust suundub Paul treeninglaagrisse, mis osutub tema jaoks üsna üksluiseks. Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde. · Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise
Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda. Plaanitu kohaselt ka tegutsetakse. Paulile antakse puhkuseluba ning nooruk sõidab mõneks nädalaks koju. Sealses elus peab ta paraku pettuma, kuna näib, et ta ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Igapäevaelu on Paulile võõras. Pärast puhkust suundub Paul treeninglaagrisse, mis osutub tema jaoks üsna üksluiseks. Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde. Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse
Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed. Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda. Plaanitu kohaselt ka tegutsetakse. Paulile antakse puhkuseluba ning nooruk sõidab mõneks nädalaks koju. Sealses elus peab ta paraku pettuma, kuna näib, et ta ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Igapäevaelu on Paulile võõras. Pärast puhkust suundub Paul treeninglaagrisse, mis osutub tema jaoks üsna üksluiseks. Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde.Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on
kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele auku pähe, see ei õnnestunud, sest kardinal oli sisestanud härra Bonacieuxi kahtlusi enda naise kohta. Teine varjant oli d'Artagnan. Noor härra oli oma armastatu eest ükskõik mida tegema, nii ta võttis pakumise vastu. D' Artagnan otsustas reisile kaasa võtta ka kolm head sõpra. Gaskoonlane palus härra Treville´lt puhkuseluba neile kõigile. Sõjaplaan oli järgmine: kui keegi tahab teada kuhu nad lähevad, siis ütlevad, et saadavad Athost puhkusele Forgesi tervisevetele. Kui kirja kandjaga juhtub midagi, siis sõidavad teised edasi ja nii niikaua kui kiri on kohal. "Kell kaks öösel lahkusid meie neli seiklejat SaintDenis värava kaudu Pariisist. Nii kaua kui oli pime, sõitsid nad vaikides. Vastu tahtmist allusid nad pimeduse mõjule ja nägid kõikjal varitsejaid. Koidu esimestel
majas. Kuna on 3 tüdrukut, joodetakse Tjaden täis ja ta kustub ära. Mehed lähevadki naiste juurde, nod on rõõmsad, et süüa saavad, mehed on rõõmsad, et saavad siin bordello asemel olla. Paul loodab, et armatsedes unustab ta sõja, ent see ei õnnestu. Tagasiteel on ta masendunud, kuni nad märkavad paljast Tjadenit, nad naeravad ja lähevad oma tuppa magama. Paul kutsutakse kompanii kantseleisse, talle antakse puhkuseluba koos sõidupiletiga. 17 päeva, 3 neist sõiduks, on puhkus. Selgub, et tagasitulles ei peagi ta kohe rindele minema, vaid hoopiski Heidelaagrisse õppekursustele. Kokku saab ta siis eemal olla 6 nädalat, ent kas tagasitulles on sõbrad alles? Ta pettus selles naises, kuna kuuldes, et Paul läheb puhkusele, ei pakkunud ta talle enam huvi. Kropp ja Kat saadavad Pauli rongijaama. Kodudeel muutub närviliseks. Sihtkohas meenub elu enne soda. Õde kallistab teda, Paul peaaegu minestab
sõita.» «Tänan teid, härra. Olge tuhandest terve!» «Tõtake nüüd kohe sõprade juurde, et kõik oleks tänase öö jooksul korraldatud. Ah jaa, kõigepealt kirjutage avaldus härra des EssartsMle. Võib-olla jälitati teid siia tulekul; sel juhul oleks teie külaskäik minu juurde põhjendatud, sest kahtlemata on kardinalil see juba teada.» 204 D'Artagnan kirjutas avalduse ja härra de Treville kinnitas seda vastu võttes, et enne kella kahte öösel saadetakse neli puhkuseluba reisijatele koju kätte. «Palun, olge nii kena ja saatke minu luba Athose juurde,» ütles d'Artagnan. «Kardan, et koju minnes võib mind mõni ebameeldiv kohtumine oodata.» «Olge mureta! Hüvasti ja õnnelikku reisi! Muide!» hüüdis härra de Treville teda tagasi kutsudes. D'Artagnan tuli tagasi. «Kas teil on raha?» D'Artagnan kõlistas taskus olevat kukrut. «Kas sellest jätkub?» küsis härra de Treville. «Siin on kolmsada pistooli.»