Soti mägismaa avamaastikul tõusevad punahirved varahommikul kõrgele mäkke puhkama ning õhtul liiguvad toitumisaladele. Metsades elavad punahirved toituvad peaaegu ööpäev läbi, videvikus tulevad varjepaigast põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored
Sageli võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute, ümisejate ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest
võrdsete võimetega lastest. Teisel juhul tuleb liikumiskiiruseid ja vahemaid planeerida matkarühma ,,kõige nõrgema lüli" järgi. Erineva tasemega lastele on hea võimalus selgitada matkamise üht kandvat põhimõtet teineteise aitamine raskematel matkalõikudel. (Talvoja et al. 2005) Peale teoreetilise matkamarsuudi planeerimise tuleb kontrollida matmamarsuudi teoreetilise andmete paikapidavust looduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel tuleb uurida alternatiivide võimalust nii laagripeatuste jaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. (Talvoja et al. 2005)
Suurema osa ajast veedavad nad ju veepinna all, kust raadiosignaalid vastuvõtjani ei levi. Või rändavad veeavarustel väljapoole jälgimisvahendite ulatust. Kuid merejäljeküttide visadus on imetlusväärne. Viimasel aastakümnel on igapäevaelus oma koha leidnud ja tarbeesemeteks saanud mobiiltelefon ning GPS-navigaator. Nende aparaatide abil saab lahendada mõned varasema kaugjälgimise puudused: rannikul on mobiilsidevõrk alati hüljeste puhkepaikade ,,vaateväljas" ning GPS-seade määrab vaadeldava objekti asukoha mõnemeetrise täpsusega erinevalt varasemast, kohati mitme kilomeetri suurusest mõõteveast. Kui navigatsiooniseade ühendada mobiiltelefoniga, saabki täpsed vaatlused tavalise andmesidekõnega edastada uurijate arvutisse. Ning saladusloor merelooma radadelt langeb kui imeväel. Laiatarbeseadmed hüljeste uurimisel siiski loodetud tulemusi ei annaks. Esiteks ei ole ei telefon
- Isikliku varustuse hulka kuuluvad: riietus, jalatsid, varustuse kotid, isiklikud toidunõud ja hügieenivahendid, magamistarbed. - Rühma varustuse hulka kuuluvad: tööriistad, telgid, toiduvalmistamisnõud, toiduained, esmaabivahendid. Matka praktiline ettevalmistus Peale teoreetilise matkamarsruudi planeerimise kontrolli matkamarsruudi teoreetiliste andmete paikapidavust looduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade olukorda ning kasutatavust. Vajadusel uuri alternatiivsete lahenduste võimalusi nii laagripeatuste jaoks kui ka nendeks puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsruut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade puhul (jalgratta-, paadi-, suusamatk) jälgi, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda.
annaabi.ee 
