tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad
põgusate refraktsiooniperioodidega jada järjestikulisi närviimpulsse. Närviimpulsi kadudeta intensiivsusega kulgemist aksoniküngastikult närvi- ehk aksonilõpmesse nimetatakse propagatsiooniks. See tähendab, et närviimpulss loob end perioodiliste vahemaade järel piki aksoni membraani ikka ja jälle. Närviimpulss saab kulgeda vaid ühes suunas, sest seljataha jääv membraani pind taastab oma puhkeolekut, läbides hüperpolarisatsiooni ja refraktsiooni faase. Tetrodoksiin on loomne mürkaine, mis blokeerib närvisüsteemis kõik võimalikud närviimpulsid, istudes pingetundlikesse Na kanalitesse, nii et need ei saa enam avaneda. Lokaalsed anesteetikumid novokaiin ja lidokaiin blokeerivad samuti pingetundlikud Na kanalite kaudu närviimpulsside kulgemise kesknärvisüsteemi. Müeliniseerimata närvikiududes liigub närviimpulss pideval moel.
normaalsest tugevamte ärritajatega. Selle süsteemiga tagatakse südame töö rütmilisus ja hoitakse ära vatsakeste kestev kokkutõmme. Erutuse levimiskiirus südames on erinev, vatsakeste lihases u 1 m/s. erutuse juhtimnise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Südamelihase kokkutõmbeid algatav erutus algab sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraani (väärtusega -50-60 mV) potensiaalimuutusena. Suhtelist puhkeolekut neis rakkudes iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab aksioonipotensiaali kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi jõudes kriitilise lävipotensiaalini. Atrioventrikulaarsõlmel on sarnane iseloomulik potensiaalimuutus, vatsakeste müokardi potensiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on lihas refraktaarne. Südametegevuse registreerimnine
Kodades 1m/s, antrioventikulaarsõlme ülaosas 0,02-0,05 m/s, ülejäänud erutusjuhtesüsteemis 2-4m/s, vatsakeste lihases u 1m/s. Erutuse juhtimise aeglustumine atrioventikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Vasakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potensiaali muutusena sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus -50..-60mV. Suhtelist puhkeolekut iseloomustab aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis vallandab kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. Antrioventikulaarsõlmel on iseloomulik potentsiaalimuutus samaugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi pontentsiaalil on püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm-
erinev : kodades ~ 1 m/s, AV sõlme ülaosas 0,02...0,05 m/s, vatsakeste lihases umbes 1m/s. Erutuse juhtimise aeglustumine AV sõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe, vatsakesed kontraheeruvad pärast kodasid. Südamelihase kokkutõmbeid algatanud erutus avaldub spontaanselt tekkiva elektrilise potentsiaali muutusena sinutriaalsõlme rakkude pinnamembraanil, mille väärtus on umbes -50...- 60mV. Siin iseloomustab suhteliselt puhkeolekut aeglane diastoolne depolarisatsioon, mis kriitilise lävipotentsiaalini jõudes vallandab AP kiire depolarisatsiooni- ja repolarisatsioonifaasi. AV sõlmel on iseloomulik pot.muutus ligikaudu samasugune kui sinuatriaalsõlmel. Vatsakeste müokardi potentsiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on vatsakeste lihas refraktaarperioodis ega võta vastu uusi ärritajaid. EKG
annaabi.ee 
