kuhu lehmad pääsevad läbi ooteala. Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil. Enamasti on levinud sügavallapanuga või individuaalsete puhkelatritega puhkealad. Sügavaallapanuga puhkeala kujutab endast suuremat ruumiosa, kust sõnnikut laudaperioodi jooksul ei eemaldata, vaid kaetakse perioodiliselt uue allapanuga. Sügavallapanust enam on vabapidamisel levinud individuaalsed puhkelatrid, sest siis kasutatakse puhkeala pinda efektiivsemalt ja allapanu kulub vähem või ei kulu üldse. Puhkealale kogunev sõnnik eemaldatakse regulaarselt kas traktoriga. Söötmisala on laudaosa, kus lehm saab suva järgi söömas käia. See on söötmiskäigust eraldatud piiretega, et lehmad ei saaks tallata sööta ega rikkuda seda. Söötmiskäigus antakse loomadele ette kore või segasööta. Lõaspidamine
Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses.
2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: 17 Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine – laudas on igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid, kus vesi ei külmu ka väga madalal temperatuuril.
Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Sügavallapanul vabapidamine soojustatud laudas: 1 2 katuslagi, 3 ventilaator; 4 sügavallapanuga puhkeala; 5 söötmisala (allapanuta). Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada
kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada.
soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Selleks kasutatakse sõimekonstruktsioone, kus lehma pea jõusööda söömise ajaks fikseeritakse automaatselt. Pärast jõusööda söömist saab üheainsa liigutusega kõik lehmad fiksaatorist vabastada
Eelnevalt toodud uurimuse alusel sellised asemed loomadele siiski ei meeldi · * Betoonpinnale kinnitatud madrats - loomade poolt kõige rohkem eelistatud, allapanuvajadus minimaalne. Puuduseks kõrge hind · * Geotekstiiliga kaetud lamamisase - ca 15 cm paksune tihendatud põhust, heintest või höövlilaastudest kiht kaetakse getotekstiilkangaga. Aluskihi siledust tuleb pidevalt jälgida, vajadusel tasandada või lisada täiendav kogus allapanu · Puhkelatrid ehitatakse väikese 2...6 % sõnnikukäigupoolse langusega. Selline langus on piisav ka asemele sattunud vedelike sõnnikukäiku valgumiseks. Mõnedes lautades antakse puhkelatritele ka 3 % põikkalle · Sellisel juhul heidab enamik loomadest puhkama ühele küljele, mis aitab ära hoida udarate vigastusi kõrvallatrites lamavate veiste jalgade poolt. Et vältida sõnniku sattumist puhkeasemetele, tõstetakse need sõnnikukäigu tasapinnast ca 20 cm võrra kõrgemale
annaabi.ee 
