loodusalast õpet, sh kasutada tugikeskuste pakutavaid õppeprogramme ja õppevahendeid, kus tarvilik. Omavahel kooskõlas toimiv võrgustik tagaks loodushariduse kättesaadavuse igas maakonnas (piirkonnas) ja spetsialiseerumiste jaotumise Eestis. Looduses viibimine ei ole paljudele inimestele tänapäeva linnastunud ühiskonnas enam omane, mistõttu suur osa inimeste looduses liikumisest koondub selleks ettevalmistatud kohtadesse matka- ja õpperadadele, puhkekohtadesse jne. Ühelt poolt võimaldab selliste kohtade ette valmistamine vähendada survet veel puutumata loodusaladele, kuid teiselt poolt tuleb jälgida, et koht ise ei muutuks ülekoormatuks ning selle külastajad ei põhjustaks ümbritsevates alades pöördumatuid kahjustusi. Samuti peab peale radade loomist neid ka järjepidevalt hooldama ja vajadusel kaasajastama ning täiendama. Matka- ja õpperadadele on seetõttu tarvilik selge valdaja ja vastutaja
Seda tingib asjaolu, et mullastik on jäänud liigivaesemaks, erinevate ehitushangetega. Võru linna pinnas on säilinud eelkõige looduskaunites kohtades ja enamasti linna äärsetele aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid. Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda. Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida ,,Teeme ära" aktsiooniga. 2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 3. Õhk Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu. Uuringute järgi on õhu üldine kvaliteet linnas siiski paranenud. Enamustessse katlamajadesse
Hoonete hulka kuuluvad kerghooned, rajatised on teed, platsid, tugiseinad jne. Teed planeeritakse haljasaladele eelkõige funktsionaalsuse tõttu. Oluline on mugav ja loogiline liikumine haljasala erinevate osade vahel. Teid võib kujundada sirgjooneliselt või kujunduslikult, oluliseks saavad ja reljeef ja maastiku takistused. Tee eristamiseks ümbrusest valitakse vastav teekattematerjal. Valikul saab oluliseks tee koormus ja ümbritsev kujundus. Platsid luuakse teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, rajatistega seotud aladele ja vaatekohtadesse. Platside kujud varieeruvad vastavalt ala kujundusele ja vajadusele. Platsid kaetakse sarnase materjaliga nagu teed, või kvaliteetsema kattega. Võimalused luua platsidele erinevaid kujundeid ja ornamente. Vesi on kujundatava ala domineerivaks elemendiks, olenemata kas tegu on loodusliku või tehiselemendiga. Liikumatu vesi loob peegeldusega maalilisuse vaadetele ja panoraamidele.
Teed rajatakse arvestades mugavat ning loogilist liikumist haljasala eri osade vahel. Sõltuvalt reljeefist ja maastikul olevatest takistustes võib tee kujundeda keerulise joonega. Tee trajektoori kujundamisel tuleb inimeses tekitada huvi teel liikumise vastu. Tee eristamiseks ümbrusest valitakse vastav teekattematerjal. Selle valikul saab määravaks prognoositav tee koormus. Platsid tekivad teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, mitmesuguste rajatistega seotud aladele. Plats peab esile tooma sellega seotud hoone, sellepärast tuleb muu ümbritsev, sh haljastus planeerida nii et ei väheneks hoone vaadeldavus. Kombineerides erineva suuruse, värvi ja faktuuriga teekattematerjale, saab platsidele luua ornamente ja mustreid. Vesi Vesi, tehis-või loodusliku veekoguna on kahtlemata kujundatava ala dominandiks. Tasane veepind analoogselt avatud aladega on kontrastne vertikaalsete vormidega.
külastusobjektidest, et vastavalt külastusi suunata, hajutada või piirata. Metoodiliseks aluseks on sobilik Riigimetsa Majandamise Keskuses kasutusel oleva puhkealade koormustaluvuse hindamise metoodika, mida tuleks täiendada välitööde andmete kameraalsete töötlemiste osas. Välitööde käigus fikseeritud GPS koordinaatide abil kantakse mõõdetud puhkekohad ja matkarajad Eesti Põhikaardile. Kaardile tuleb kanda ka puhkekohtadesse rajatud seiretransektid ning kohad, kus mõõdetakse matkaradade ristprofiilid. Sellisel moel seotakse konkreetsed mõõtmistulemused kindla objektiga, mis annab puhkekoha või matkaraja haldajale objekti seisundist parema ülevaate. 77 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.6 Puhkekohtade ja matkaradade seisundiklassid
annaabi.ee 
