· Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. · Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik oli Johann Köler, kelle maalides võib juba leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline. Johann Köler. Emaportree. 1857 Kunstnikke ja teoseid Prantsusmaa · Jean Francois Millet ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. "Viljapeade korjajad" Madalmaad-Holland
toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on
Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist.
vähe, kuna tellijad= kodanlased tahtsid kunstis näha iseenaast ja oma elu. Zanri ehk olustikumaal. Hooch maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma meisterlikkuse poolest, millega annab edasi läikiva atlassi ja sügavad samettoonid. Steen ja van Ostade andsid oma zanripiltidel edasi vaesemat rahvast mitte tööd rügamas, vaid puhkehetkil. Elumõnusid näitasid natüürmordid. Maastikumaalijad võtsid vaesevõitu hollandi maastikule appi peegeldused veekogudelt ja lõid väga kauneid pilte kodumaast. Meremaal, loomamaal, linnavaated. Portreemaal tõusis kõrgele tasemele ja seda harrastas Hals. Rembrandt(1606-1669) lõi noorusaastail rikkalikke, soojas, kullakas toonis, elurõõmsaid pilte aga hiljem sügavaid, tõsiseid, kannatust ja muret väljendavaid pilte
realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (1796-1875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814- 1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud.
süntees paistis silma ka Palazzo Verdi sisustuses. Salong Giuseppina Strepponi klaveriga oli luksuslik, söögituba pretensioonitu, kontoriruum oma vähese ja tahumatu mööbliga aga hoopis tagasihoidlik. Verdi enda päikesepaistelises, aeda avanevate akende ja klaasustega toas olid peamiseks sisustuseks suur kirjutuslaud, klaver, raamaturiiul ja voodi. Antonio Barezzi portree ning Roncole sünnimaja kujutav pilt kõnelesid minevikumälestuste austamisest. Puhkehetkil, kui mõnda ulatuslikku, kogu aega nõudvat tööd parajasti käsil polnud, luges Verdi meelsasti näidendeid, ajaloolisi raamatuid ning põllumajanduslikke uuendusi käsitlevaid kirjutisi. Suurt huvi tundis maestro käsikirjade ja joonistuste kogumise vastu. Talle kuulusid heliloojate Monteverdi, Stradella, Scarlatti, Marcello ja Donizetti käekirjanäidised ning. 27