PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid
Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada. Pargi tiiki kasutatakse ka kohalike ürituste raames paadirallide korraldamiseks. 5 2. VÄÄNA JÕE HINDAMISMEETODI KIRJELDUS Reisikulu meetod Vääna jõe hinda saaks kõige paremini määrata reisikulu meetodiga, mida kasutatakse inimeste puhke- ja vabaaja veetmise koha või ökosüsteemi majandusliku väärtuse leidmiseks. Meetod
Pihkva järv, neid ühendav väin on lämmijärv (ka Soejärv). (A. Mäemets, 1977) Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m. Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning
läänepiirist kuni Nuutri jõeni. Piki mereäärt laiuvad veel hiljuti karjatatud, kohati 7 üleujutatavad rannaniidud, mis merest kaugemal lähevad üle nõmme- ja palumetsadeks. Tegemist on linnaelanike traditsiooniliste karjamaadega, kuid tänaseks on linnas loomapidamine praktiliselt lakanud. Linnaelanike jaoks on ala toiminud ka väärtusliku puhkealana, mida kasutatakse nii supelrannana kui jalutamis- ning marja- ja seenemetsana. Rannaniitude hoogne võsastumine takistab ala kasutust. PÜHALEPA VALLAS asub 13 väärtuslikku maastikku. Nendest tähtsaimad on Paluküla, Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust,
karjamaana, jahimaana, metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana; · VII klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged, need muudavad nad viljelemiseks ebasobivaks, mistõttu võib neid peamiselt kasutada üksnes karjamaana, metsamaana või metsloomade asualana; · VIII klassi maade ja mitmesuguste alade kasutuspiirangud välistavad nende kasutamise taimekasvatuseks müügi eesmärgil, mistõttu võib neid kasutada üksnes puhkealana, metsloomade asualana, veevarustuse otstarbel või esteetilistel eesmärkidel. Muldade puudused, mis limiteerivad kasutussobivust: · veereziimi ebasobivus. Põuakartlikel muldadel avaldub veepuudus, liigniiskete muldade kasutamine on võimatu või raskendatud; · mullapeenese (mullaosakesed läbimõõduga alla 2 mm) vähesus, mis halvendab oluliselt mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (veehoiuvõime, neelamismahutavus jne);
annaabi.ee 
