1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna,
seadusandliku kogu poolt ettenähtud tingimuste ja eeskirjade kohaselt. Käesolevaga sätestatakse, et nimetatud osariigile ei eraldata selle sätte kohaselt ühtegi soolveeallikat, mis kuulub praegu või edaspidi mõnele eraisikule või -isikutele. Samuti sätestatakse, et ilma Kongressi nõusolekuta ei müü seadusandlik kogu neid allikaid ega rendi neid kauemaks kui 10 aastaks. Kolmandaks, osariigi seadusandliku kogu korraldusel eraldatakse üldkasutatavate teede ja kanalite ehitusse 5% puhastulust, mis saadakse nimetatud territooriumil või osariigis asuvate ja Kongressi poolt müüdavate maade müügist alates saabuva jaanuari esimesest päevast ja millest on maha arvatud kõik Kongressi kulutused. Selles summast kolm viiendikku on mõeldud riigisiseste teede ja kanalite jaoks ja kahe viiendikuga kaetakse Kongressi korraldusel osariiki viivate teede ja kanalite ehitamise kulud. Neljandaks, neli 640 aakri suurust maatükki antakse käesolevaga osariigi
novembri otsuse kohaselt (RT 1918,5) tuli liikumata varanduste maks Vene-aegsel tasemel ära tasuda hiljemalt 31. detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Nagu selgub kohtuministri 20. augustil 1919. Aastal antud selgitusest (RT 1919,58), oli maksu aluseks Vene Ajutise Valitsuse poolt 29. septembril 1917 kehtestatud seadus linna sissetulekute ja väljaminekute kohta käivate eeskirjade asjus, millega anti volikogudele õigus võtta liikumata varanduse maksu linnades kuni 20% varanduse puhastulust või kuni 2% väärtusest. (Aasmäe 1999:186-187) Eelnimetatud seaduse mõningaid paragrahve muudeti Vabariigi Valitsuse poolt 31. detsembril 1920 vastu võetud seadusega 29. septembri 1917 a. linnade sissetulekute ja väljaminekute seaduse muutmise ja täiendamise kohta (RT 1921, 3, 20). Selles seaduses oli hulk olulisi sätteid- Linnavolikogudele anti õigus : 1) määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis oli maksuvaba; 2)korraldada kinnisvara hindamist oma äranägemisel
eraldamisprotsendi, mis kanti sel aastal üle liiduvabariigile. Eesti NSV-le jäetud käibemaksu osa moodustas kuni poole vabariigis laekunud käibemaksu summast. Reas liiduvabariikides ei tasakaalustanud eelarvet ka käibemaksu täielik jätmine vabariigile. Neile liiduvabariikidele anti NSV Liidu Ülemnõukogu poolt eelarve tasakaalustamiseks liidu eelarvest dotatsiooni (tagastamatut abi). Oma olemuselt oli tollane käibemaks osa ettevõttes loodud puhastulust, mis kauba hinna kaudu laekus riigieelarvesse. Selle maksu määrad ja maksustamiskorra määras NSV Liidu Ministrite Nõukogu või tema volitusel NSV Liidu Rahandusministeerium. Pangandussüsteemi iseärasuseks oli see, et kõik majandusorganisatsioonide jooksvad ülekanded ning maksete tasumised toimusid ainult NSV Liidu Riigipanga süsteemi asutuste poolt. Elanikkonna operatsioonidega (hoiustamine, maksete ülekanded jm.) tegelesid peamiselt hoiupanga asutused
reinvesteeritud summade suurusest. Dividendide suhtarvud on järgmised. Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. Kui firma on tegelenud lisaks normaalsele tegevusele veel millegi ebatavalisega ja sel teel saadud kasum moodustab puhastulust mingi osa tuleks arvutada välja kaks erinevat EPS väärtust, üks siis vastavalt tavategevuse kohta ja teine erakorraliste tulude jaoks. Sel viisil on võimalik eristada erakorralise kasumi mõju ja kaotada normaaltulukuse trendist erakordsed moonutavad kõrvalmõjud. Erakorralisi tulusid tuleks arvesse võtta puhtalt, vaatamata nende mõju maksudele. Kui firmal on varrante , tuleks EPS arvutada jällegi kaheti, esiteks nii nagu on, see tähendab
kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu(PI) on see, mida indiviidid saavad. Rahvuslikust puhastulust lahutatakse ettevõtete säästud(see osa rahvuslikust puhasproduktist, mida ei jaotata indiviidide vahel, vahel öeldakse, et see on korporatiivne kasum). Kasutatav tulu(Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud(üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid +
annaabi.ee 
