Kogunõudlus ja pakkumine. Mõjutavad tegurid. Joonised. 3 Pakkumiskõver Nõudluskõver Kogunõudlus - majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus Mõjutavad tegurid: Tarbijate eelistuste muutumine, investeeringute taseme muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut 9.Inflatsioon. Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust:
Muutus investeeringutes Optimismist haaratult soovivad ettevõtted ja majapidamised rohkem investeerida (nt intressimäära langusest tingitult või kui maksutagastus investeeringutelt kasvab vmt) kõver nihkub paremale Muutus valitsuse kulutustes/tarbimises Valitsuse kulutuste kasv seoses teedeehitusega AD nihkub paremale Valitsuse kulutused kaitseväele Muutused neto-/puhasekspordis Vahetuskursi odavnemine (välisvaluuta eest saab rohkem eurosid, nt) viib selleni, et kodumaine kaup on välismaalastele odavam eksport kasvab ning import kahaneb (sest euro eest saab vähem välisvaluutat ja välismaised kaubad on kallimad) Kui nt Soomes on majanduslangus ning Soome residentide nõudlus Eesti kaupade-teenuste järele langeb Eesti eksport langeb ning
Kogunõudluse kõvera nihkumist põhjustavad hinnavälised muutused kogunõudluse elementides. Mistahes kogunõudluse elemendi kasv nihutab kogunõudluse kõvera paremale, kahanemine aga vasakule. Nihkumist mõjutavad tegurid on: • Tarbijate eelistuste muutumine • Investeeringute taseme muutumine (kasumiootused, tehnoloogia areng) • Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine (poliitilised pioriteedid) • Muutused puhasekspordis (valuutakursside muutumine) 9. Inflatsioon ja tööhõive Inflatsioon on kõige lihtsamini öeldes keskmise hinnataseme püsiv tõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Inflatsioonile vastupidist nähtus nimetatakse deflatsiooniks s.o keskmise hinnataseme alanemine. Keskmise hinnataseme mõõtmiseks kasutatakse majanduses erinevaid meetmeid: • Üldine hinnaindeks ehk SKP deflaator, mis mõõdab keskmiste hindade muutust
- säästmiskalduvuse muutumine; - muutused tulevikuootustes; - tarbimise maksustamise muutused. · Investeeringute mahu muutumine: - intressimäära muutused (näiteks rahapakkumise kasvu tagajärjel); - tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; - ettevõtluse maksustamise muutused; - tehnoloogia areng. · Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine (seotud eelkõige poliitiliste prioriteetidega). · Muutused puhasekspordis: - muutused väliskaubanduspartnerite majanduses; - valuutakursside muutumine Majandusteadlased selgitavad kogunõudluse ja hinnataseme vastupidist seost mitmete tegurite koosmõjuga: Rikkuse efekt (ehk nn. Pigou efekt) - hindade kasvades sissetuleku ostujõud langeb (välja arvatud juhul, kui kogu majapidamiste rikkus on paigutatud inflatsioonikindlatesse varadesse), seega tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti.
1. Tarbijate käitumise muutumine kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümberorienteerumine või vastupidi; säästmiskalduvuse muutmine; tulevikuootuste muutused; maksustamise muutused 2. Investeeringute mahu muutumine intressimäära muutused; tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; ettevõtluse maksustamise muutused; tehnoloogia areng 3. Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine seotud eelkõige poliitilise prioriteediga 4. Muutused puhasekspordis muutused väliskaubanduspartnerite majanduses; valuutakursside muutumine 7.4. Klassikalise ja Keynesi koolkonna erinevused eelduste kohta majanduse toimimise kohta, vaadete kohta valitsuse sekkumise efektiivusest 20 1. Eeldused majanduse toimimise kohta. Klassikaline majanduskasvu suunamisel nähakse peamiste instrumentidena rahapoliitilisi
annaabi.ee 
