Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Püha õhtusöömaaeg - sarnased materjalid

Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Püha õhtusöömaaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

tintoretto, perspektiiv, kirik, emotsioonid, katolik, humanism, temaatika, sajandiga, figuurid, varjud, hilisrenessansi, verrocchio, mõjutusi, parmigianino, michelangelo, jalgu, uutele, usuliikumised, taotlesid, ususõjad, vaen, pildirüüste, inimesena, pühakud, manerism, seletamatu, perspektiivikasutus, asetab, esiplaanil, teenijad, ruume
11-klassi õpiku küsimuste vastused
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

pangandusele. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj kultuur teravalt gootiaegsest? Eneseteadvus. Levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. 3. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähendab taassündi. See võeti kasutusele kuna kaua kestnud pimeduse aeg hakkas taanduma ja taas tunti huvi antiigi vastu. 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ei hinnatud enam niivõrd päritolu poolest vaid pigem isiklike omaduste ­ tarkuse, ilu, julguse jms. poolest. 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Oma eesmärgi saavutamiseks toimiti vahendedi valimata. Poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli: ,,Eesmärk pühitseeb abinõu." 6. Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Taavet

Kunsti ajalugu
109 allalaadimist
Kunstiajalugu
9
doc

Kunstiajalugu

Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad ­ linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism ­ uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused ­ tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ­ ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda. Inimest hakati hindama selle järgi, et ta saavutab edu vahendeid valimata. Ideaaliks tõusis Taavet, sest ta võitis Koljatit. Teda kujutati kunstis palju.

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Kunsti portfoolio
11
doc

Kunsti portfoolio

Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.

Kunst
27 allalaadimist
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teose, eriti ,,Kettaheija" Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama

Kunstiajalugu
517 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 2. EGIPTUSE LINNAD JA AIAD KESKKOND. Ühelt poolt väga viljakas ja roheline Niiluse org ja teisalt kuum ja kuiv liivakõrb olid teguriteks, mis põhjustasid aedade tekke elamutega tihedas ühenduses. Egiptuse keskkond on suhteliselt stabiilne ja tsükliline; valgus on ere, varjud teravad ja järsud - see kõik inspireeris ehitiste järske vorme. Üleujutused lõid egiptlaste seas väga korrapärase elurütmi, ka planeeringud on väga korrapärased. Kauges minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Vanas Egiptuses ei haritud seega maad mitte ainult Niiluse jõe voogude dikteerimisel, vaid ka maastiku väga struktuurne iseloom kujundas hoonete

Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see

Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun