Lund oli maas veel üsna vähe, kell oli kaunis palju, õues oli puha pime. Villi rääkis mulle naljapärast hirmujutu. Ma naersin ja lubasin selle peale läbi kõige paksema ja pimedama metsa kõndima . Siis tekkis Villil mõte Kornelid elavad suures majas tuppa saab minna otse õuest või läbi rehe või rehetoa Villi ütles mulle, et lähme läbi rehetare ja teeme toasolijatele natuke kolli. Rehetares elektrit pole ja siis on hea kollitada. Rehe all võtsin ma Villi käest kinni, et ta ära ei kaoks. Äkki jäi Villi äkiliselt seisma ''Tst!'' Mina aga ei kuulnud midagi. Villi tegi nii hirmunud hääle ja sosistas uuesti '' Kuula, mis see on? '' Ma ei kuulnud seegi kord midagi aga arvasin et on hiired. ''Hiired?'' ütles villi ''ei või olla'' kõige paremal juhul on nad rotid ilged närijad. Villi tundvat juba kuidas minu käsi tema pihus väriseb. Ta lasi minu käe enda pihust lahti astus eemale ja jäi täiesti vait. ''Villi '' hüüdsin mina sosinal teisest reheto...
maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõtet oodata, et ta käituks nagu koer ja jookseks sulle saba liputades vastu ja lakuks su kätt, kass kõnnib ikka omapead. Aga samas võib kass olla tore sõber ja üllatada sind ootamatult külje alla pugemisega. ,,Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks." Kui sa ei pea lugu oma kodust ja perekonnast, siis sa muutud juurtetuks, siis pole sul ka kohta ja inimesi, kelle peale võiksid alati kindel olla. Kodu ja lähedased ongi inimese juured. Reisida on tore, kuid on hea kui sul on kodu, kuhu alati tagasi pöörduda, see just teebki reisimise toredaks. ,,Kõrbes ollakse nagu väga üksi... Üksi ollakse ka inimeste juures." See
tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal. Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi. Kalev lendas Viru rauda kotka seljas, võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv. Lindal ja Kalevil sündis kolm poega, viimane oli kõige tugevam, vägevam ja suurem- Kalevipoeg
inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha. Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Autor tahab öelda, et juhusel võib olla suur roll inimese saatuse kujunemisel. 7. ``Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada``unustatud`` vangide piina`` LK204 lõik 6 ``Oh sa fasistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend!`` LK 221 lõik 6 8.Võõraid sõjapõgenike aidati nagu oma poegi. Raskete olukordades hakkasid inimesed ühte hoidma (oma algatusik valvetees). Huvitav raamat, kujutati inimese saatust II MS ajal.
Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Üks suur probleem oli nõukogude võimu pealetung ja ka see, et oldi nõukogude võimu vastu ja hirm selle vastu, et hakkab üks suur põgenemine mille tagajärel inimesed läksid metsadesse elama. 7. Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada unustatud vangide piina LK204 lõik 6 Oh sa fašistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend! LK 221 lõik 6 8. Mulle pakkus selle raamatu lugemine väga palju huvi, sest kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi
annaabi.ee 
