kui võinuks eeldada aatomi suurusega osakese puhul. Sellest järeldas ta, et aatomis peavad eksisteerima veel väiksemad osakesed. Lisaks märkas ta, et kiirgus kaldub magnetväljas kõrvale järelikult olema ka negatiivselt laetud. Osake nimetati elektroniks ning Thomson püstitas sejärel esimese aatomi mudeli. Mudel on illustreeritud järgmisel joonisel. Thomsoni aatomimudel käsitleb aatomid kui positiivset keskkonda, kus sees asuvad elektronid. Ta kirjeldades seda kui “pudingut rosinatega”, kus aatom ise on mingit sorti positiivselt laetud "puding", mille sees “hõljuvad” ringi negatiivselt laetud "rosinad". Tänapäeval on teada, et elektroni mass on melektron = 9,109 ⋅ 10-31kg. Järgmine samm aatomimudeli arengus astuti Thomsoni tudengi, Ernest Rutherfordi poolt. Rutherford lükkas "rosinapudingu" mudeli ümber, avastades aastal 1909, et enamus aatomi massist asub aatomi keskele, väga pisikeses piirkonnas (võrreldes aatomi enda suurusega)
Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan traditsioonilist kuuma inglise pudingut, mis on peale rammust pearooga magus ahvatlus. Maguroa juurde pakun kohvi. Tehnoloogilised kaardid TOIDU NIMETUS Hautatud sealiha õuna kastmes ja kaalika-porgandivormiga portsjoni kaal 390//300/90 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hin
TOIT 3.1 TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE TOIT Mängupäeval peaks rasvade ja valkude tarbimine (eriti lihast) olema minimaalne. Treeningute või mängueelne söök peaks olema 3-4 tundi enne tegevuse algust, et maos ei oleks enam seedimata toitu. Toit peaks olema süsivesikuterikas. Kerge süsivesikuterikka "snäki" võib võtta ka min 1,5 tundi enne pingutuse algust (nt moosisai). Enne treeningut või mängu soovitatavalt mahl või tee joogiks, süüa võiks jogurtit või pudingut, moosisaia või pudingut ning kindlasti ka banaani. Ei soovitata hapusid ning magusaid jooke, samuti raskestiseeditavaid toite nagu näiteks praad, konserv, salatid, oad, herned, seened, kreemikook, rukkileib, piim, sokolaad. Mängu päeval peaks vältima vorsti, viineri, juustu, praetud kartuli ja pihvide söömise. Need toidud sisaldavad rohkesti rasva ja muid aineid, mis seeduvad liiga aeglaselt ning palju energiat kulub seedimisele. Organismi jaoks on tähtis
Selle kuhja otsas istus lustaka olekuga hiiglane, kelle käes oli küllusesarve meenutav tõrvik. See oli Tänavuste Jõulude Vaim. Järsku seisid nad keset linnatänavat. Igal pool oli jõulusahin inimesed olid õnnelikud, tegid oma jõuluoste ja poelettidel oli välja pandud sadu toite ja maiustusi. Peagi kutsusid kirikutornides helisevad kellad ristiinimesi kirikutesse ja kabelitesse. Siis nägid nad ühte vaest perekonda, kes tähistasid jõule süües hanepraadi, pudingut ja kastaneid. Nende seas oli ka üks väike poiss Pisi-Tim, kellel oli kark ja jalatugi. Scroogele jäi see poiss eriti silma... Siis rändasid Scrooge ja vaim merele, üksildasse tuletorni, kus kaks majakavalvurit jõulupühi tähistasid. Edasi liugeldes jõudsid nad laeva tekile. Isegi madrused laulsid jõululaule ja ei unustanud jõulupühi. Siis aga olid nad järsku soojas valgustatud toas, kus Scrooge tundis ära oma õepoja hääle.
Värskelt pressitud mahla säilivusaja pikendamiseks seda pastöriseeritakse. Või valmistatakse sellest vee eraldamisega kontsentreeritud mahla. Õunamahla kasutatakse mahla- ja karastusjookide komponendina. Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õuntest valmistatakse: - kompotti, - moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 39.Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%).
Värskelt pressitud mahla säilivusaja pikendamiseks seda pastöriseeritakse. Või valmistatakse sellest vee eraldamisega kontsentreeritud mahla. Õunamahla kasutatakse mahla- ja karastusjookide komponendina. Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õuntest valmistatakse: - kompotti, - moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%).
annaabi.ee 
