pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. Maht- 1,5 lk. -
evakueermise ajal. Aira Kaalu noorsoovärrside põhiliseks teemaks oli rahuolu ja paigalseisu eitus, uuenemise igatsus, oma sihi otsimine. Vabastatud Eesti võiduaastal 1945 ilmunu luuleraamatute seas oli Aira Kaalu esikkogu ’’Ma ei anna relva käest’’. Ligi poole selle luulekogu mahust moodustab revulutsiooniaastal ja vaehetult selle eel sündinud luule. Sõjaaegse värsiloomingu põhimõtteks on fašistliku vaenlase hävitamine. Aira Kaalu peamiseks isikupäraks oli terav publitsistlikkus, sotsiaalpoliitilise vaatenurgaga liituv temperamentne isikliku kaasaelamise väljendus. Aira Kaalu publistliku ja kunstilise aspekti ühendamine on kõige paremini õnnestunud luuletustes ’’Võiduhommik’’ ning ’’Valgel ööl’’. 50-ndate aastate alguses asus Aira Kaal kirjutama oma romaani lähimineviku ideoloogilisest võitlusest, mille läbitud aineks on tema enese noorusotsingud. 1956. aasta lõpul jõudis
Määrav on kustniku tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet) suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism
· Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgusest ,,maa peale". · Tärkab protest seisusliku ebavõrdsuse vastu: kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim: ägedalt pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf.
ja elutarkusi. Selleks pöörduti allegoorilise väljenduse poole (abstraktseid mõisteid kasutati). Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik-poliitiline temaatika. Varasemaga võrreldes suurenes ka kirjanduse publitsistlikkus ehk ühiskondlik-poliitiline temaatika. Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust.
hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud. Sarjatakse rahaahnust, kirikumeeste võltsvagadust, truudusetust. Rutebeuf ,,Eesli ... " Ühel külapreestril suri eesel, mattis ta pühitsetud mulda. Sade kuulis ka piiskop, too kutsus mehe enda juurde. Preester võttis kaasa rahakukru, valetas, et eesel pärandas selle raha testamendiga piiskopile
annaabi.ee 
