ole mingit sõnaõigust, kuid laps teab, et ka temal on tähtsus peres. Järeltulev põlvkond ei tohiks arvata endast liiga palju ning muutma endi ümber inimesi endale alluvaks. Vanemad on lapse autoriteediks ning eeskujuks. On enam kui kindel, et kui laps ei näe vanemates endale eeskuju, siis ta võtab enda käitumismalliks mõne enda iidoli või vanema koolikaaslase, kes tema silmis tundub lahe. Vanemate sõna kodus peaks siiski jääma peale. Kui nende puberteediealine suudab siiski ära seletada, miks tal on kell 10 õhtul vaja minna tunniks ajaks välja, siis ei ole sellest midagi hullu. Teine kasvatuslik probleem on, kui vanemad ei suuda oma vajadused leida piisavalt oluliseks endi jaoks ning toovad laste nõudmised ette poole. Loomulikult kui lapsel on vaja uusi teksaseis, siis majanduslikul võimaluse korral tuleks need ka soetada. Samas ei saa ka kogu finantsi ainult lastele kulutada. Samamoodi ei tohiks vanemad veeta oma
võivad seksuaalhäired olla osaliselt tingitud ka alkoholi pärssivast mõjust potentsile. Kes siis on ikkagi vägistaja oma olemuselt? Kas ta on psühhopaat, kes otsib põnevust naise üle domineerimises ja tolle alandamises vägivaldse rünnaku ja alistamise kaudu? Kas ta on tavaline läbilöögivõimetu ja nõrga enesehinnanguga mees, kes tunneb end halvasti pärast pettumusi tööl või armuelus ning elab oma viha välja võõra inimese peal? Või on ta puberteediealine, kes on võlutud hurmavast ja noorest naisest, samas kui viimane pole seksuaalvahekorrast noorukiga sugugi huvitatud? Või on ta mees, kelle agressiivsus on alkoholijoobes pidurdamatu? Tegelikult on vägistaja kõik eelpool nimatatud kokku ilmselt teatud kombinatsioon kõigist mainitud inimtüüpidest. Kõigile vägistajatele on ühine ebatavaliselt kõrge vaenulikkus naissoo vastu, mis tuleneb veendumusest, et neid on naiste poolt reedetud.
sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole käinud, enamasti ei suuda abstraktselt mõelda ◦ bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega muutub selle tagajärjel ka mõtlemine ◦ kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi ◦ oskus teha üldistusi ja planeerida
siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus. Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses tegevuskavas. Aga ostogeeni madal tase mõjutab läbi selle kui see tüdruk eakaaslastega aktiivses suhtes pole depressiivsust ja masendust. Slaid üldised käitumisviisid *Poisid on häbelikumad kui tüdrukud. Eelkõige sellelel ajal kui see kasvu spurt toimub, ei suuda üks puberteediealine ilma selleta ei vaata täiskasvanule otsa, tal on iseenda kehaliste muutustega kohanemiseks probleeme. Poiss ei kordineeri oma lihaseid , ka tüdrukutel tekib kohamakus, nende reaktsioonid on erinevad. Tüdruk kombenseerib seda et läheb trenni ja teeb harjutusi aga poiss vastupidi kui ta ei tunneta et ta ei kordineeri oma lihaskonda, tõmbub endasse ja keeldub sotsiaalsest suhtlemisest. *Mõlemad on püsimatud. Energiat tundub olevat küllaga, tundub olevat et miks need abiturendid nii
kriminaalvastutusele tema, aga mitte keegi teine. Kes siis ikkagi on vägistaja oma olemuselt? Kas ta on psühhopaat, kes otsib põnevust naise üle domineerimises ja tolle alandamises vägivaldse rünnaku ja alistamise kaudu? Kas ta on tavaline läbilöögivõimetu ja nõrga enesehinnanguga mees, kes tunneb end halvasti pärast pettumusi tööl või armuelus ning elab oma viha välja võõra inimese peal? Või on taa puberteediealine, kes on võlutud hurmavast ja noorest naisest, samas kui viimane pole seksuaalvahekorrast noorukiga sugugi huvitatud? Või on ta mees, kelle agressiivsus on alkoholijoobes pidurdamatu? Tegelikult 87 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 141-142. 88 . (2003). () . [http://www.obgyn.ru/dayafter/gender.aspx]. 16. Märts 2009 a. 39
annaabi.ee 
