Selle tulemusena märkisid kreeklased maha peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki,
käsikirjade hulka kuulub aga 64 kaarti. Praeguseks hetkeks pole Ptolemaiose tööde uurijad ühtsel arvamusel, kas kaardid on koopiad originaalist või on need taastatud 12.- 13. sajandil kreeka ja bütsantsi munkade poolt. Mõlema rühma käsikirjade juurde kuulub üks maailma kaart, mille valmistajaks peetakse Agathodaimonit. A-ja B-rühma kaardid erinevad teineteisest teatud määral ning mõlema rühma uurijad pole päris kindel, kas kaartide päritolu ikka ulatub Ptolemaioseni. Osa teadlastest on nimelt arvamusel, et kaardid on koopiad originaalist, mis hävinud. Üksmeelel ollakse vaid selles, et mõlema rühma kaartide hulka kuuluva maailmakaardi on teinud Agathodaimon Ptolemaiose näpunäidete alusel. Aastatel 1406-1409 tegeles Ptolemaiose ,,Geograafia" ladina keelde tõlkimisega Jacopo Angeli da Scarperia ja kuna Ptolemaios oma kaartide koostamisel oli teinud väga korralikku ja põhjalikku töös, siis juhiste põhjal anti algteosest veel tuhat kolmsada
c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c
c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c
c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c
kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et · ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. · kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. · kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel Protagorase relativismiga on kooskõlas väide · Tõde ei ole veel keegi leidnud. · Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. · Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: · Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. · Ilu on vaataja silmades.
annaabi.ee 
