pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Titani metaanijärved Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kasutatud kirjanud http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://www.miksike.ee/documents/main/refer aadid/saturn3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html
Planeet Saturn Koostaja: Juhendaja: Sisukord 1. Universumi teke 2. Päikese süsteem 3. Üldine 4. Avastamine Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paar...
umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn 3.htm
Rhea G. Cassini, 1672 527,0 4,5 1 530 Titan C. Huygens, 1655 1 222,0 16,0 5 150 Hyperion G. Bond, 1848 1 481,0 21,3 286 Iapetus G. Cassini, 1671 3 561,0 79,3 1 460 Phoebe W. Pickering, 1898 12 954,0 550,4 220 13 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn3.htm 5. http://www.obs.ee/obs/saturn95.html 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Titan 7. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Phoebe 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn 14
Rhea G. Cassini, 1672 527,0 4,5 1 530 Titan C. Huygens, 1655 1 222,0 16,0 5 150 Hyperion G. Bond, 1848 1 481,0 21,3 286 Iapetus G. Cassini, 1671 3 561,0 79,3 1 460 Phoebe W. Pickering, 1898 12 954,0 550,4 220 [9] 12 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm 3. E. Pärtel, J. Lõhmus Füüsika õpik IX klassile, lk 125 4. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html 5. Eesti entsükloppedia RAI-SUM, lk 385 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/saturn3.htm 7. http://www.obs.ee/obs/saturn95.html 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Titan 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Phoebe 11. http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn
Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine.
Galaktika Koostaja : Fred-Ingvar Kirsipuu Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galak...
Teiste Jupiterilike planeetid rõngaste päritolu on teadmata. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_dianakuusemaa.htm http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2011-08- 15.8946893351/image_large http://www.annaabi.ee/uraani-kuud-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Uraani_kaaslased http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html http://et.wikipedia.org/wiki/Phobos http://et.wikipedia.org/wiki/Deimos http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu https://www.google.ee/search? q=planeedid+ja+nende+kaaslased&biw=1366&bih=643&source=lnms&t
Neptuun avastati 23. septembril 1846. Pinnatemperatuur on Neptuunil -201°C. 7 Kasutatud allikad 1. http://www.slideshare.net/MariKauber/pikesessteem-ja-planeet-maa 2. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/maa_tpi_planeedid.html 3. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 4. https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html 6. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html 7. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html 8. http://www.space.com/48-saturn-the-solar-systems-major-ring-bearer.html 9. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mercury 10. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus 11. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Earth 12. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm
SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................lk 3 Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4 Saturni rõngad................................................................................................lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmi...
aastal. Cassini misiooniks on uurida Saturni müstilisi kuusid, rõngaid ja keerulist magnetilist keskkonda. 5 Pilte Saturn Saturni kuu Titan Kasutatud kirjandus: Becklake, S. 1997. Kosmos. Tähed, planeedid ja kosmoselaevad. Tallinn:Varrak http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://miksike.com/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html Pildid: http://images.google.ee/images 7
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
1. Ennet, P. Maa püsib elusõbralikus vööndis tänu Saturnile. Novaator. (23.02.2015). [http://novaator.err.ee/v/universum/b6a0f0f8-8963-4a2e-8157-7c8c41863a87] 2. Google fotod. (23.02.2015). [http://www.seasky.org/solar- system/assets/animations/system_menu_saturn.jpg] 3. Ivask, J. Suur nelik. Horisont 2/2007. (23.02.2015).[ http://www.horisont.ee/node/48] 4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015).
annaabi.ee 
