mõnes kohas üldse näha. · Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist osalise päiksesevarjutusega. Tänan kuulamast! Kasutatud lingid · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutu · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4k · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=h · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid/loide.jpg&imgr · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/index.html
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
Oma sündimise hetkest peale on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Päikese massist ei ole piisav selleks et tema elu lõppeks plahvatusega ,selle asemel 4-5 miljardi aasta pärast saab temast Punane hiid Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Kasutatud materjal : http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike Aitäh kuulamast !
Neptuuni sümbol Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu%29 · http://miksike.com/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pikeses.htm · http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html
pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu TÄNAN!
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...
atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html 5. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 6. http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/uploads/2010/08/plekiline_paike.jpg 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_Assembly_of_NA SA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 7
8% · Hapnik 0.061% · Süsinik 0.03% · Lämmastik 0.0084% · Neoon 0.0076% · Räni 0.0037% · Magneesium 0.0024% · Väävel 0.0015% · Kõik muu 0.0015% 7 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://eofdreams.com/data_images/dreams/eclipse/eclipse-01.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b4/The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_ Assembly_of_NASA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 8
Linnutee kui surnute hingede tee on taas paljude rahvasteusundis leiduv motiiv. Mõnikord on mainitud Linnuteed kui surnutehingede ja hingelinnu teed Toonelasse. Minu arvates on Linnutee üks ilusamaid nähtusi taevas. See on ka huvitav, sest koguaeg pole seda näha. Foto: internet Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html http://opik.obs.ee/osa4/ptk01/tekst.html http://www.folklore.ee/tagused/nr16/cps.pdf http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm
sellepärast on see parim teema millest pikemalt rääkida. Kuu sümboliseerib enesehinnangut. Need omadused on elus väga tähtsad. Sain teada palju huvitavat Päikesest ja Kuust, nende tähtsusest ja vajalikkusest ja muud huvitavat, mida inimene võiks teada. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html 2. http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html 4. http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/nineplanets/sol.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 6. Eesti Entsüklopeedia, 5. köide 7. Eesti Entsüklopeedia, 7. köide 8. ,,Hubble Aken Universumisse", Robin Kerrod 9. ,,Meie Kuu peal on veel keegi", George H. Leonard 10. http://vana.miksike.ee/referaadid/paike.htm 11
seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika 6. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 7. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith 8. Interaktiivne teejuht maal ,,Planeet Maa" Jen Green 10
(Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/paikesesysteem3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteemi mõiste päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (planeedid, kuud, asteroidid, komeedid jne) Päike on kui üks väga paljudest tähtedest ja päikesesüsteem on kaduväike osa Galaktikast e. Linnutee tähesüsteemist...
annaabi.ee 
