n. zygomaticus n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 7. Kõva- ja pehmesuulae limaskesta puutetundlikkus: n. palatinus major ja nn. palatini minores ganglion pterygopalatini nn. pterygopalatini n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 8. Ninaõõne limaskesta valutundlikkus: rr. nasales posteriores inferiores n. palatinus major ganglion pterygopalatinum nn. pterygopalatini n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. palatini 9. Suulae eesmise osa limaskesta valutundlikkus: n. nasopalatinus rr. nasales posteriores superiores gangl. pterygopalatinum nn. pterygopalatini n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 10.Ülaneelu limaskesta valutundlikkus: r. pharyngus gangl. pterygopalatini nn. pterygopalatini n
südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris
b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion pterygopalatinum ja ganglion submandibulare b) Nimetage n. Facialise motoorsed tuumad - nucl. n.fascialis - branhiomotoorne, nucl. salivatorius superior - vistseromotoorne a) Tuumad, nende komponendid Nucl. n. facialis – branhiomotoorne Nucl. salivatorius superior – vistseromotoorne Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne
N. accessorius 11 Nucl ambiguus visteromotoorne (bulbaartuum) Nucl spinalis n accessori - visteromotoorne (spinaaltuum) Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes 1. R internus moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal 2. R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi)
zygomaticotemporalis'eks, mis läbivad samanimelised kanalid ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. N pterygopalatini mediaalsed harud moodustavad ganglion pterygopalatinum'i tundejuure, mille kiud lähevad ganaglioniharude koostisse: a.N palatinus major (annab rr nasales posteriores inferiores ninaõõne limaskestale) ja nn palatini minores, mis lähevad läbi samanimeliste kanalite kõrva- ja pehmesuulae
annaabi.ee 
