Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt. Tehislikest hallutsinogeenidest teatakse kõige rohkem LSD-d ja ketamiini. LSD pikaajalise kasutamisega võib kaasneda ka püsivaid närvisüsteemi kahjustusi, näiteks võivad hallutsinatsioonid püsima jääda ka peale aine tarvitamist. Uimastite kahjulikkus ägeda joobe ajal on nõrgenenud reaktsioonivõime ja moondunud reaalsustaju; pärast joovet ei tule aju toime oma tasakaalu taastamisega. Joobe järelmõjud meenutavad tavalist
Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani. Nagu eelpool mainitud, siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda. Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske
ärevus. Kaasneda võib ka depressioon ehk kurvameelsus, mis võib viia enesetapumõteteni. Suured doosid võivad põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja hingamisraskusi, mis võivad lõppeda koguni surmaga. Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus. Slaid 10: HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi: · Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin (seened), LSA jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone. · Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstacy ja temasarnased amfetamiini derivaadid.
Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid.
DMT-d loetakse kõige tugevamaks hallutsinogeeniks üldse ning seetõttu on see ka saanud nimetuse hinge molekul, suukaudsel manustamisel ei ole ta funktsionaalne ilma MAO-inhibiitorita ja teiste manustamisviisidega tuleb MAOI kasuks efektide tugevdamisel. Kehas kogu metabolism võtab aega 10-15 minutit Psilotsiin Psilotsiin on hallutsionegeensetes seentes esinev ühend. Esimest korda isoleeris selle Šveitsi keemik Albert Hofmann 1958. aastal, psilotsiin on psilotsibiini aktiivne vorm. Psilotsibiin kehas muundatakse kiirelt defosforülatsiooni abil psilotsiiniks ning see avaldab tugevat mõju 5-HT2A, 5-HT2C ja 5-HT1A retseptoritele tugeva agonistina. Sellel on ka funktsionaalne selektiivsus, sest see aktiveerib fosfolipaas A2, mitte fosfolipaas C nagu serotoniin seda teeb. Serotoniinist erineb ta ainult niipalju, et hüdroksüül rühm on 4. asendis(teisel 5.) ja lämmastikul on dimetüül grupp. Dopamiini retseptoritele see erilist mõju ei avalda, kui just tegemist ei ole väga
Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote- kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevasinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD (vaata joonis 3). Teistest tuntumatest sünteetilistest hallotsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. joonis 3 LSD(autor) 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale : Tõstavad vererõhku ja kiirendavad pulssi. Hingamine kiireneb ja muutub sügavaks. Tavaline on halb enesetunne ja oksendamine
annaabi.ee 
