Filosoofia kodune töö nr. 1 1. Loe fragmente soome filosoofi Raimo Tuomela artiklist "Teadus, proteadus ja pseudoteadus" (lk 47-51) ning vasta järgmistele küsimustele. 1. Mida nimetab Tuomela teaduse kriitilisuseks? 2. Tuomela sõnul on teadus objektiivne kahes mõttes. Millistes? 3. Kuidas defineerib Tuomela mõistet paranormaalne nähtus? 4. Kuidas defineerib Tuomela mõistet pseudoteadusi? 5. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mis Tuomela seisukohalt iseloomustavad pseudoteadust. 2. Millises tähenduses (teadmine-et, teadmine-kuidas, teadmine-tuttavolek)kasutatakse sõna teadma järgmistes lausetes? Selgita! Ta teab, miks see raadio ei tööta. Ta teab, mis tunne on olla klassi kõige tugevam matemaatikas. Ma tean, kuidas sellele inimesele heameelt valmistada. Ta teab, et Jüri ei oska inglise keelt. 3. Selgita kasutades õpitut.
Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. • Miks peab füüsikat õppima? • Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi • Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest • Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. • Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod • Kunst: värvi- ja heliõpetus • Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus • Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord
meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Reemo Voltri · Miks peab füüsikat õppima? · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. · Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod · Kunst: värvi- ja heliõpetus · Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus · Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord
Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid: tuleb mõõta. Miks peab füüsikat õppima? See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või ajalugu. Aga kui püüda ausalt vastata, siis tuleb arvestada päris paljude aspektide ehk vaatenurkadega. · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest protsessidest · Õppimine: aitab teiste ainete korral aru saada valemitest, graafikutest, definitsioonidest, ülesannet täpsemalt formuleerida jne. · Olme: teadmised ja oskused, füüsika meetod · Kunst: värvi- ja heliõpetus · Ühiskonnaõpetus: füüsika internatsionaalsus · Filosoofia: mateeria ja vaimu, looduse ja teaduse vahekord
Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just 60 maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole
Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just 57 maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole
Chalmers: „Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi.“ Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud
annaabi.ee 
