tegemiseks peavad nad muutma paljusid tänapäeval laialt tunnustatud teooriaid ja loodusseadusi. Siin tuleks mõelda kumb on loogilisem, et kas enamus tänapäeva teooriatest on valed või on Kreatsionismi õpetus vale. Palju lihtsam varjant tundub, et Kreatsionism on vale ja sellel põhjusel liigitab autor selle pseudoteaduste alla. 2.4 Analüüside kokkuvõte 20 Autor uuris kolme erinevat väidedavat teadusala, mida võis kahtlustada pseudoteadusena. Need olid Astroloogia, Homöopaatia ja Kreatsionism, mis on tänapäeval küllaltki laialt levinud. Kõigi eelnevate puhul jõudis autor järeldusele, et tegemist on pseudoteadustega. Autor võrdles neid teadusi eelnevalt paika pandud pseudoteaduste omadustega, mis olid ähmane või ümberlükkamatu väide, vähene areng, vastuolu loodusseadustega, ainult sobivate füüsika seaduste kasutamine, valelike erialaterminite kasutamine ja kooskõla uurimustega
september 1994) oli Austria-Inglise filosoof. Ta uskus, et teadmine (eriti teaduslik) lähtub isiklikust kogemusest ning ei saa verifitseeruda induktiivse arutluse teel. Popper väitis, et kuna mitte kee- gi ei saa kunagi kõiki võimalusi jälgida ning kinnitada väite tõesust nende puhul, siis on vajalik vaid avastada üks teooriaga vastuolus olev näide, et teooriat kummutada. Ta leidis, et iga uskumuste süsteem, mis ei ole nii kinnitatav valsifitsee- rimise kaudu, tuleb pseudoteadusena kõrvale heita.2 Nende hulka kuulusid “inimliku käitumise reeglitest” lähtuvad mõtteviisid nagu loogiline positi- vism, metafüüsika, marksism, fa˘sism ja Freudi psühhoanalüütika. 1980nen- datel haarasid mitmed konservatiivsed poliitikud tema väitest, et valitsus peab pigem vältima halba kui taga ajama head sotsiaalsete reformide kau- du.3 A.4 Hayden White 2 See on jama. Sellega lihtsalt laiendatakse nende distsipliinide hulka, mida tahetakse tea-
Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese
Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese
Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese
annaabi.ee 
