*Tegevuse hüplevus tegevuse suuna ja sihi pidev vaheldumine tegevust lõpetamata *Tegevuse impulsiivsus motiveerimata ja otstarbetud liigutused ja teod Kihud: 1)Orienteerumisinstinkt tähelepanu vigiilsus, suurenenud liikuvus. Aktiivne/passiivne. Tähelepanu ei ole võimalik mujale nihutada. Uurimisrefleksi intensiivistumine, uurimisrefleksi nõrgenemine(aktiivne psühhoos ; passiivne orgaaniline ajuhaigus). Aktiivne tegelemine mingi pseudoprobleemiga. 2)Toitumisrefleks suurenenud näljatunne- buliimia ; puudulik küllastumistunne- akooria ; pidurdamatu söömine polüfaagia ; ülemäärane joomine polüdipsia ; isu ja näljatunde puudumine anoreksia ; isu kaob mõne suutäie järel hüporeksia ; isu tavaliselt mittesöödavate asjade järele koprofaagia, kannibalism, nekrofaagia) 3)Enesekaitseinstinkt hüpalgeesia, analgeesia, autoagressioon, suitsiid
Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse
Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse
katsetused tõendamaks nanotasandil leiutise töökorda. Seega võib nanotehnoloogilise leiutise patenteerijal tekkida puudus piisavatest tõendite leidmiseks sealjuures veenmaks ülevaatajat kasutatavuse üle.68 Kahtlemata Ühendriikide patendiõigusest tulenev nõue survestab liialt nanotehnoloogilisi leiutisi. Ühelt poolt välistab ta absurdsed taotlused, samas teiselt poolt pärsib kasvavad ja perspektiividega teaduse kui tehnoloogia innovatsiooni. Tegemist võib küll olla pseudoprobleemiga ning tehnoloogia arenedes ja täienedes mittetoimivusega seotud küsimused lahenevad iseenesest, kuid tahes-tahtmata mõjutab nõue innovatsiooni progressiivset arengut. Kasulikkuse nõude kui tingimuse täitmiseks peab leiutis tulenevalt ühendriikide patendiõigusest olema tähtis või praktiline. Praktilisus nõuab leiutiselt reaalmaailmale hüvede toomist. Praegune PTO kasulikkuse määramise juhtnöör täiendab, et kõikidel leiutistel on nn
Esimene etapp on uurimisprobleemi defineerimine ja eesmärkide püstitus. 7 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Uurimisprobleemi defineerimisel on tähtis tunnetada, kas firmas tegelikult on see probleem olemas või on tegemist pseudoprobleemiga. Üheks raskemaks momendiks uurimisprobleemi sõnastamisel on vaidlusküsimus, kas üldse on mõtet hakata pakutud uurimisprojekti läbi viima (s.t. on vaja hinnata, mida see juhtidele annab). Turundusuuringu projekti väärtust võib hinnata neljast punktist lähtudes: - uringutulemuste potentsiaalne kasulikkus, - juhtide suhtumine uuringutulemustesse, - uurimistulemuseks vajalike ressurside olemasolu, - kulude-tulude hindamine.