arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel Et korintose kapiteeli veelgi toretsevamaks muuta, arendati välja komposiitkapiteel, millel oli akantuselehtede pärja kohal veel ka rikkalikult
2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega TEMPLI PÕHIPLAAN Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega.
Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa-
sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet. Dipteer - hoonet ümbritseb kahekordne sammasterida. Pseudodipteer - ühekordne sammasterida, sambad aga kahe samba vahemaa kaugusel seinast. Pseudoperipteer - sambad liidetud poolsammastena templi seinte külge Harva esines ka ümmarguse põhiplaaniga tempel. Iseloomuliku ilme annavad astmetele toetuvad sambad ja talastik. Sammas koosneb baasist, tüvesest ja kapiteelist. Dooria stiilis baas puudub. Arhitraav e epistüül - kapiteelide peal Friis - dooria stiilis arhitraavi peal Geison - talastikku krooniv kaugele eenduv pärgsimss
Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu ( ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt ). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad ( pseudoperipteer ). Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad ( või komposiitkapiteeliga sammas ). Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga
annaabi.ee 
