Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi
tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli
Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 1.2 Clostridium perfringens 3 Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist Pilt 2 Clostriduim perfingens antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. 1
19. Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed? Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus); hepatoksislisus. 20. Milline ohtlik kõrvaltoime piirab mõnes osas klindamütsiini süsteemset kasutamist? Seedetrakti kõrvaltoimed ja pseudomembranoosne koliit (jämesoolepõletik ja kõhulahtisus). 21. Mida kujutab endast antibiootikumidest indutseeritud pseudomembranoosne koliit? Kuidas seda ravitakse? Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Ravitakse vankomütsiiniga, mis inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi ning on bakteritsiidne. Manustatkse i/v, kuna p.o imendub halvasti. 22. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad tetratsükliinide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted, rauapreparaadid vähendavad imendumist. Tekivad
kaudu. FK: • Manustatakse p/o, i/v • Metabolism maksas • Eritub uriini ja sapiga. • Läbib HEBi ja platsentaarbarjääri Kasutamine: • Kui sooles vohavad anaeroobid või on tekkinud septilised tüsistused Kasutamine: pseudomembranoosse koliidi ja anaer. infektsioonide ravis. • Helicobacter pylori raviskeemis • Algloomadest tundlikud Trichomonas vaginalis, Entamoeba histolytica, Giardia lamblia KT: • Põhjustab antabus-reaktsiooni. • Iiveldus • Diarröa • i/v manustamisel tromboflebiit • leukopeenia, neutropeenia •
(dehüdratatsioon, arütmiad)- suukaudne ravi. *Parenteraalselt ravilt võib minna üle suukaudsele ravile niipea kui patsient on stabiilne. 7. Millised on peamised kaebused (kõrvaltoimed), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes? *kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine. *Kõhulahtisust võivad kogeda kuni 30% patsientidest (1/3 Clostridium Difficile põhjustatud pseudomembranoosne koliit). *Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. *Raske pseudomembranoosne koliit (kõhulahtisus, kõhuvalu, lima ja veri väljaheites). Seda võib tekkida kõigi AB-ga. Kõige sagedasemad tekitajad on klindamütsiin, ampitsilliin, amoksitsilliin ja tsefalosporiinid. KÕHUKINNISTID HALVENDAVAD OLUKORDA!!! 8. Milliseid probiootikumide liike tavaliselt peamiselt preparaatides kasutatakse? Millest tuleneb nende kasu
§ Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a., kuid suurema tähelepanu alla sattus see mikroob 1970-ndail seoses antibiootikum ravijärgsete diarröade sagenemisega. Enne seda peeti C. difficile't normaalse mikrofloora kahjutuks asukaks. Tänapäeval on C. difficile tuntud kui pseudomembranoosse koliidi ja antibiootikumravi järgse diarröa tekitaja. Hiljuti seostati teda ka postoperatiivse diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega. Patogenees 1 Moodustab 2 erinevat toksiini. Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid
annaabi.ee 
