.. 141014 dodekafoonia 1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid). Populaarmuusika 3 väidet Adornolt: 1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega. Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne. 2. eskapism 3. sotsiaalne tsement – meie reaktsioonid on komformsed - kultuuritööstus teenib meie maharahustamise ja sotsiaalse aktiivsuse vähendamise rolli. Adorno ei näinud oma kultuuritööstuse käsituses dünaamikat. Tema näited on teistsugused. 2 näidet, muusika puhul tõi välja kaht kuulamistüüpi:
me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab. Tootmisviis tegeleb sellega kuidas toodetakse rikkusi ja kuidas inimeste vajadusi rahuldatakse. Ajaloost on teada nt
1. Populaarne muusika on standartiseeritud (standartsioon valik on juba tehtudt ööstus on teinud juba valiku inimese eest, inimsel endal pole enam võimalust otsustada teatav valem, mida koguaeg kasutatakse teatavate p õhimõtete kinnistumine, tarbija nõuab midagi uut, talle justkui antakse midagi uut, aga tegelikult mitte) *Adorno arvates klassikalise muusika ainsana struktueeritud, terviklik ja orgaaniline 25 *muusikatööstus kasutab pettemanöövreid pseudoindividualisatsioon muusikale lisatakse elemendid (kaunistused, detailid), mis paneb inimse unustama, et tegemist on "konveieri lindilt tuleva muusikaga". Adorno ei talunud jazzi dekoratiivne varieerumine, aga puudub sisu *kultuuritööstus peab nägema vaeva, et endale võita publikut uued strateegiad, publiku pidev veenmine *standartiseerumine saab toimuda ainult turus surve tõttu *standartiseerituse kaudu luuakse inimesele efekt, et kunst on kordumatu, eriline 2
1. Popmuusika on standardiseeritud ( teatud taseme hoidmine). Kunstiteose standardisatsioon on rajatud valedele, tekkisid mingid valemid (nt kuidas poplaule kirjutati). Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Muusika tööstus kasutas pettemanöövrit Pseudoindividualisatsioon (improvisatsioon nt inim pannakse unustama, et see on korduv lugu, lisatakse detaile) paneb sind unustama, et tegu standardiseeritud produktiga. See tekitab sellise tunde, nagu tegu oleks täiesti uue asjaga. Muusika allutatakse teatud ratsionaalsetele mudelitele ja inimesed pannakse uskuma, et see kogemus on homogeenne (struktuurilt ühetaoline). Kultuuritööstus aga teeb valikud juba enne ära, kui see tarbijani jõuab. Inimene tahab uudsust, talle
inglismaana) ja vastaspool oli midagi richard wagneri kandist. a&c on heroiline katse pöörduda tagasi käsitööndusliku loomingu juurde standardiseerimine aga on tööstuslik tootmine ja selliestele hoiakutele vastupidine. stne osutab valemile, mille kaudu on võimalik luua, seda üha uuesti ja uuesti rakendades. : poplaulude osad on äravahetatavad ja midagi ei juhtu. sa võid tõsta ühe laulu refrääni teise sisse etc adorno teine mõiste siin : pseudoindividualisatsioon valik tehakse ära ja kultuuritööstus esitab sulle selle, mille ta on juba välja valinud kui normi. pi tähendab, et sind pannakse uskuma, et sa oled eriline oma valikute järgi, kuigi see on juba ette ära valitud. adorno vaatab jazziimprot kui reeglipärasele põhjale väiksete kaunistuste lisamist : klient saab alati petta, me näeme justkui iga kord väikest erinevust, aga tegelikult seda pole : muidugi ütleb tõnis selle
annaabi.ee 
