KAUGIDA UNIMUDIL PERCCOTTUS GLENII Toomas Rüütel 10. B klass 2015 Käsitletavad teemad Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida piirkond, Hiina kirde piirkond ja Korea magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid
Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Aluseid kasutatakse mitmetes eluvaldkondades: Ehitus, keemia laboris ja roostetamisel.Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamördist. Veeslahustamatutest hüdroksiididest on igapäevaelu seisukohalt oma osa pruunikal raud(III)hüdroksiidil, mis tekkib väikestes kogustes raua roostetamisel. Alumiiniumhüdroksiidi võib leida looduses alumiiniumiühendite muundumisel keerulises ahelas
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala
Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. Inglise tähtsaim romantik on William Turner(1775-1851), kes oli üks aegade suurimaid meremaalijaid. Tüüpiliselt romantilise nukrusega kujutab Turner näiteks purjelaevade taandumist aurulaevade ees
- kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus" - ,,Viljapeade korjajad" Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. · HONORE DAUMIER - põhitegevus graafika - joonistustel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja ta avaldas neid radikaalses ajakirjanduses - tegelased argielust suure üldistusjõuga tüübid
Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (18191877). Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi
5) Miks ei leidnud Millet` looming ametlikku tunnustust? Millet'i looming ei leidnud ametlikku tunnustust, kuna tema loomingud olid lihtsad, rahulikud ning ülekaalus olid raskepärane ja kurvameelne toon. 6) Vaata lk 213 Millet` kuulsaimat maali Viljapeade korjajad (loe ka selgitust lk 213 maali pealkirja all). Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab Sinus see maal? Milliste võtetega (kompositsioon, värvid jne) on kunstnik oma suhtumist väljendanud? Õhtupäiksest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardumas kolme vana naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. Kunstnik on rõhutanud oma maalimisvõtetega vaesust ning ränka tööd. Kahjuks tekitab see maal ainult kurbust ning thtmist neid kolme vanat naist aidata, kui see oleks võimalik. Kunstnik on rõhutanud sellist tegelikkust ja vaesust.
annaabi.ee 
