tema kahe koha palk ikkagi alla Eesti keskmise ehk Loodetavasti julgustab see noori õeks õppima ja 700-800 euro vahele. Selline kahe koha peal motiveerib neid ka pärast kooli lõpetamist valitud töötamine tähendab aga 24-, 34- ja mõnikord ka 48- kutsealal tööle asuma,” ütles Eesti Õdede Liidu tunniseid vahetusi. president Ester Pruuden Leppes fikseeritud miinimumtunnitasu õdedele ja «Tegelikult on kohad täidetud vaid tänu õdedele, ämmaemandatele on 2007. aastal 52 krooni ja 50 kes madala palga tõttu lisatööd võtavad. Kui senti (ca 8820 krooni kuus) ja 2008. aastal 60 mõnest haiglast aga lahkuksid need, kes mitme krooni (ca 10 080 krooni kuus). Täna kehtib koha peal töötavad, siis jääks kuni kolmandik kohti
asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea
Sokos Hotell Viru konverentsikeskus. Tallinn. Gayatri, P. (2005). Post operative pain services. Indian Journal of Anaesthesia, 49(1),17- 19. McCaffery, M., Rolling Ferrell, B., Pasero, C. (2000). Nurses` personal opinions about patients` pain and their effect on recorded assessment and titration of opioid doses. Pain Management Nursing, 1(3), 79-87. Raid, U. (2000). Oenduse arendamine arvestades Eesti patsientide kogemusi loikusjargsest valust ja valu oendusest. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti oenduse otsingutel. Artikleid oeteaduse magistrivaitekirjadest (45-62). Tallinn.
sõna (toim.) või (koost.), kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta. Näide 4: Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), sõna (toim.), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 5: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 25 3.8.3. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed:
27 teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 4: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd
annaabi.ee 
