7 K u k k 3 , 5 Sasseks K Hele,punane, 170- Mun 57-60 a kirjud,kollan 200 ad (.................... n e,pruun pruu .......) a nid 2 , 8 K u k k 3 , 8 Uaiendott k 14 teisendit Roosa 140- 56-60
Igapäevase määratlemise See omakorda ajab hamba verele ja tekitab soovi lihtsustamiseks on kasutusel alkoholi liigtarvitaja veel juua. Nii võib pohmeluse-peaparanduse sur- mõiste. nud ring kesta kuni 3 nädalat, mille järel saabub täielik kurnatus. Kas üks pudel õlut iga päev on liiga palju? Igapäevane alkoholijoomine on harjumus, mis võib, aga ei pruu-gi kujuneda alkoholi kuri- tarvitamiseks või sõltuvuseks. Elundite kahjustus tekib aga sellegipoolest. Lahjade alkohool- sete jookide sage tarvitamine kahjustab eeskätt seedeelund- konda ja tekitab maksatsirroosi ohu. Kangete jookide tarvita- mine periooditi ja purju joomine kahjustab eeskätt aju. Mis juhtub alkoholismi ehk Maks alkoholisõltuvuse tagajärjel? Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alko-
Jyväskylä: Suomen soveltavan kielitieteen yhdistys AFinLA, 183197. Ringbom, H. 2007b. Cross-linguistic similarity in foreign language learning. Clevedon: Multilingual Matters LTD. Ringbom, H. & S. Jarvis 2009. The importance of cross-linguistic similarity in foreign language learning. In M.H. Long & C. Doughty (eds,), The handbook of teaching. Chichester: Wiley-Blackwell, 106118. Sajavaara, K. 2006. Kontrastiivinen analyysi, transfer ja toisen kielen oppiminen. In A. Kaivapalu & K. Pruu-li (eds.), Lähivertailuja 17. Jyväskylä Studies in Humanities 53. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 9-26. Sloboda, M. and Ivanecky, J. (in prep). How similar are Slavonic languages? Linguistic distances between thirteen standard varieties based on spoken test. Manuscript. Van Beezooijen, R. & C. Gooskens 2007. Interlingual text comprehension. Linguistic and extralinguistic determinants. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism. Linguistic analyses, lan-
kõik valmes, mudku' anna' kokko minnä'. Vägimeehele annu kunigas uma kõge paremba opetu hobese, miis säetü sälgä, lasknu tõõne jala' kah hobese kõtu alt kinne köütä, et maaha ei sata. Ega ta es ole jo harinu viil ratsalla sõitma. Vägimiis köütnü sõs viil mõõga ka otsapiti sadula külge ja naanu sõaväe poole sõitma. Äräõpetu hobene lännü' ku üts nuul võõra sõaväe poole juuskma. Meehel tullu' hirm pääle, kiilnü hobest, et saisma jäässi, iks "pruu!" ja pruu!", a hobene es ole jäänü saisma, joosnu edese ku hunni. Mis nüüd? Ei saa maaha kah hobese säläst -- jala kinni köüdetü. Kaenu, hobene tormas õkva ütest virstatulbast müüdä, timä haarnu tollest kinne, et tuu ollu' alt mädä ja jäänü üskä. Hobene linnanu iks edese. Egä tä esi es tiiä sõa värgest midäge, opetu hobesel olliva sõa säädüse tutva. Hobene tormanu õkva võõralle väele pääle. Nuu kaesse', vägimiis
erinevaid juhutöid. Seetõttu ei olnud teda kuigi tihti kõ- tada spetsiaalseid võÕrutamiskuure. dus ega lastele toeks. Isa loodud kõdune õhkkond oli ebasõbralik ning külm. Ka koolis oli poisil probleeme. Ta hoidis kokku endasuguste lastega, kes olid pärit samasu- RISKITEGUR: TÖÖTUS, VAESUS, gustest peredest. Vanemate halba eeskuju järgides pruu- KEHVAD ELAMISTINGIMUSED kisid selle seltskonna liikmed alkoholi ja suitsetasid. Kuna taskurahast ei jätkunud, varastasid nad vanemate tagant. Laste normaalseks kehaliseks arenguks on vaja piisavalt män- Raha saamiseks murti sisse ka väiksematesse kioskitesse gu-ja tegevusruumi. Kui mängimiseks kohta ei ole, jääb lapse ja rööviti automaate. Nii jõuti kriminaalse tegevuseni
annaabi.ee 
