ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju.
tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks külge: kokkuleppimine ja õigusvaidluselõpetamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajärge, peavad selle puhul olema täidetud järgmised eeltingimused: · sõlmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalõigusliku külje jaoks)
111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16. RT III 1999, 24, 230. 112 Riigikohus ei saa kohaldada ka otse põhiseaduse §-i 142, sest madalama õiguse kohaldamise prioriteedi kohaselt peab ta kohaldama olemasolevat kohtumenetluse seadust. Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 3 komm. 2.3.2.2. Peale selle on seadusandjal õigustus vabastada õiguskantsler põhiseaduse §-s 142 sätestatud protsessuaalsest tingimusest, sest see on seadusandja jaoks dispositiivne õigus (vt eespool). 113 RKPJKo, 5. veebruar 1998, 3-4-1-1-98, IV osa. RT I 1998, 14, 230. Riigikohus kasutab terminit konstitutsiooniline akt konstitut- sionaalse akti tähenduses Kliimani ja Talviku mõttes. Vt ka eespool joonealune märkus 112. 114 Vrd R. Alexy (viide 46). $ JURIDICA I/2003
Eespool vaadeldud väärtusjuhtimise nelja nurgakivi rakendamine praktikas eeldab nende integreerimist ühtsesse koordineerivasse, controllingu süsteemi. Controllingu- süsteemi koordineerimisel viiaksegi ellu väärtusorienteeritud juhtimist. Controllingu ülesandeks on vastavate IT lahenduste koordineerimine. Selleks, et ettevõtte juhtkonda ja töötajaid enam igapäevaselt huvituma panna väärtusorienteeritud eesmärkide täitmisest ja vastavast protsessuaalsest käitumisest, on vajalik tõhusa stimuleerimis- ja kompensatsioonisüsteemi toimimine. Kuna väärtus- juhtimine on pidev ja samaaegselt pikaajaline protsess, peaks ülalnimetatud süsteem sisaldama nii lühi- kui pikaajalisi stimuleerimis- ja kompensatsioonielemente. Üheks võimaluseks on juhtkonnale suunatud aktsiaoptsiooni korraldamine. Samas on näiteks Saksa keemiakontsernis Bayer AG juhtkonna stimuleerimismeetodite rakendamine otseselt seotud aktsia kursi liikumisega.
Mälu uurimise meetodid Mälu uurimise meetodid jaotuvad kaheks. Meenutamine on tahtlik protsess, mille käigus püütakse taastada kunagi mällu salvestunud informatsiooni mingi sündmuse, nähtuse, fakti või protseduuri kohta. Äratundmine on kas tahtlik või automaatne protsess, mille puhul mälu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nähtuse või faktiga kunagi varem kokku puutunud või ei. Mälu saab käsitleda nii (1) strukturaalsest kui ka (2) protsessuaalsest vaatevinklist. Ülaltoodud mälu definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat. William James (1842 - 1910) publitseeris oma "Psühholoogia printsiibid" 1890. aastal. Seal leidis ta, et
annaabi.ee 
