Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine. Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus.
· Võib sisaldada norme või üksikjuhtumi otsustust või mõlemat Materiaalses tähenduses · Akt, mis sisaldab õigusnorme (mistahes õigustloov akt) · Andja ei pea olema parlament Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog): 1) tavaõigus (tavad) - Vanimaks õiguse allikaks on tavaõigus (õiguse eelaste) 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus - katoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, sisaldab nii kiriklikke kui ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm];
otsuse. 272. Pooled esitasid kohtuistungi käigus kohtule kirjaliku kokkuleppe, milles nad soovisid menetlust lõpetada. Kohus võttis kokkuleppe vastu, kinnitas selle ja lõpetas menetluse. Järgmisel päeval pärast menetluse lõpetamist esitas hageja kohtule apellatsiooni korras määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus kohtu määrus asja lõpetamise kohta tühistada, kuna kohus ei olnud temale selgitanud poolte kokkuleppe kinnitamise protsessuaalseid ja õiguslikke tagajärgi, mis nähtub ka kohtuistungi protokollist, samuti ei võetud temalt allkirja. Mida peab kohus tegema? § 431 tuleb selgitada protsessuaalseid ja õiguslikke tagajärgi. Kui seda protokolli ei ole kantud, siis seda ei ole toimunudki. Kohus peab läbi vaatama määruskaebuse ja tühistama ja kutsub tagasi kompromissi sõlmimiseks. 276. Hageja esitas kohtuvaidluse käigus kolm uut varasemas menetluses käsitlemata väidet.
Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine. Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus.
kohaldatava seaduse K-lisuses, siis ta peatab kohtumenetluse ja esitab KK-le eelmenetluse taotluse. IK-s saab vaidluse lahendamist jätkata alles pärast eelmenetluse taotlusele vastuse saamist. Vastuse saamine võtab kaua aega (nt Saksamaal 2 aastat). Analoogiliselt käituvad Euroopa õiguse kohaldamise juhtudel EL-i liikmesriikide kohtud, kes küsivad eelotsustamist. 2) mõnigi kord vaatavad KK-d asja läbi isiku enda kaebuse alusel. Selleks on mitmeid protsessuaalseid võimalusi. Saksamaal lahendati nt nii, et isik võib pärast tavalise 3- astmelise institutsioonikohtusüsteemi läbimist esitada K-lise kaebuse KK-sse, vaidlustades Ik-u poolt PS-e kohaldamist. Sellise lahenduse puhul on tavaline 3-astmeline kohtusüsteem asendatud 4- astmelisega, mille tipus on KK-s. Omapärast varianti kasutas Ungari 1990-ndate alguses. Isikul oli valida, kas läheb K- lise kaebusega üldkohtusse või otse KK-sse. Ühe tee valik välistas hiljem teise tee valiku
õiguserikkumise lõpetamiseks, samuti vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 6 2. lõikele ning teistele seadustele pöörduda kohtusse ühingu õiguserikkumise tõkestamiseks. Viimasest formuleeringust ei selgu, kas kohtusse pöördumise sisuks peaks olema tõkendi kohaldamine õiguserikkumise tõkestamiseks või ühingu suhtes 92 õiguserikkumise eest halduskaristuse kohaldamine. Kuigi seaduses ettenähtud juhtudel kohaldab (protsessuaalseid) haldustõkendeid kohus, on nimetatud sättega hõlmatud ka halduskaristuste kohaldamine. Ettekirjutus õiguserikkumise lõpetamiseks võib olla õiguslikuks eeltingimuseks halduskohtusse pöördumisel ühingu haldusvastutusele võtmiseks. Selline tähendus on ettekirjutusele antud mittetulundusühingute seaduse § 35 6. lõike alusel põhikirjade ümberregistreerimisest hoidumise või sellega viivitamise korral, samuti võib olla ettekirjutusele selline tähendus antud teiste seadustega
õiguserikkumise lõpetamiseks, samuti vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 6 2. lõikele ning teistele seadustele pöörduda kohtusse ühingu õiguserikkumise tõkestamiseks. Viimasest formuleeringust ei selgu, kas kohtusse pöördumise sisuks peaks olema tõkendi kohaldamine õiguserikkumise tõkestamiseks või ühingu suhtes 92 õiguserikkumise eest halduskaristuse kohaldamine. Kuigi seaduses ettenähtud juhtudel kohaldab (protsessuaalseid) haldustõkendeid kohus, on nimetatud sättega hõlmatud ka halduskaristuste kohaldamine. Ettekirjutus õiguserikkumise lõpetamiseks võib olla õiguslikuks eeltingimuseks halduskohtusse pöördumisel ühingu haldusvastutusele võtmiseks. Selline tähendus on ettekirjutusele antud mittetulundusühingute seaduse § 35 6. lõike alusel põhikirjade ümberregistreerimisest hoidumise või sellega viivitamise korral, samuti võib olla ettekirjutusele selline tähendus antud teiste seadustega
Kohtusse ilmumata jäämine ei saa võrdsustada keeldumisega ütluste andmisest ja seetõttu ei talitanud kohus õigesti. RK 3-1-1-45-07 Isiku keeldumist kohtusse ilmuda ei saa võrdsustada tema keeldumisega ütluste andmisest KrMS § 291 p 2 mõttes. Küsimus tunnistaja (ka kannatanu) ütluste andmisest keeldumisest KrMS § 291 p 2 tähenduses aktualiseeruda üksnes juhul, kui tunnistaja on kohtusse ilmunud ja kohus on, tulenevalt KrMS § 280 lg-test 3 ja 4, selgitanud talle tema protsessuaalseid õigusi ning hoiatanud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest või selgitanud alla neljateistaastasele tunnistajale KrMS § 280 lg 5 alusel, et kohtus peab rääkima tõtt. Vastasel juhul kaotaks isikute kohtusse kutsumine mõtte ja kohtumenetluse võistlevuse, aga ka vahendituse ning suulisuse põhimõte oleksid oluliselt kahjustatud. E ütlused KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel ei ole võimeline ütlusi andma terviseseisundi tõttu. E oli koomas ja
annaabi.ee 
