Kaubanduskooli. Seal käisin kõigest aasta. Sain aru, et see ei ole ikka minu jaoks õige. Läksin siis raamatupidamis kursustele ja sain sellele alale tööle, mida tegin seitse aastat. Loobusin oma tööst, et asuda tööle Soome. Kuuaega elades Soomes pakuti mulle tööd sekretärina ja nii ma olengi nüüd sekretär juba kolmteist aastat. Milline on sinu tööpäev? Signe : Tööpäev algab posti toomisega ja lehtede läbivaatamisega. See ei ole küll minu ametijuhendis kirjas. Protokollin mitmesuguseid koosolekuid, tegelen jooksvate ülesannetega, näiteks loen meilid läbi ja vastan neile. Suurem osa võtan kliente vastu ja teen neile kas kohvi või teed. Kindlasti dokumentide registreerimine ja korrashoid. Seega kogu asjaajamisega seotud töö on minu teha ja vastutada. Millised on sinu tööülesanded? Signe: Minu töö on igakülgselt abistada firma ülemust. Suurema osa minu tööst moodustavad asjaajamisega seotud jooksvad ülesanded
Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega. 4. Töö käik a. Protokollin mõõteriistad. b. Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi. c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d
Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5
Pika solenoidi magnetilist induktsiooni arvutatakse valemiga: s I l N B = µ0 , (2) kus µ0 on SI- süsteemi magnetiline konstant ( m 7 H 0 4 10− µ = π ⋅ ), N on pooli keerdude arv, l – solenoidi pikkus ja s I – voolutugevus solenoidis. Seega taandub kogu katse solenoidi kriitilise voolutugevuse sk I leidmisele. 2 2. Töö käik 1. Protokollin mõõteriistade ja katseseadme konstandid 2. Koostan skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Palun juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitan sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerin anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valin sellist mõõtepiirkonda, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Ootan, kuni anoodvool jääb enam-vähem konstantseks
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead.
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead.
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead.
Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead.
*uuringu käik (kuidas välja näeb käik) Selgitused mis lapsele anname, peaks olema korralikult läbi mõeldud, et oleksid täpsed ja selged, lühikesed. Vahel samas peaks ka põhjalikumalt seletama JA vahel ka lausa etet näitama. Oluline on, et laps saaks kindlasti aru, mida talt taheti. Peaksime olema valmis käigupealt muutma ülesandeid ja uuringukäiku üldse, nt mis ma siis teen, kui laps seda ei oska jne. VB peab ka mõtlema, kuidas ma protokollin: et osad jälgivad täpselt, mida sa ja kun ja kuhu sa kirjutad (et sega jälgi seega). *uurija (kes on uurija) oskuslik ja teadlik peaks olema uurija. Et peaks mingi ettevalmistus olema, et lapse taset hinnata. Ka kogemused tulevad kasuks. Uurija võiks veel olla empaatiline, siiras (teeselda pm ei tohiks), emotsionaalne (enamasti on lastele emotsioonid olulised!). *vanemate nõusolek (vanem peab uurimisest teada olema) - Lapsevanem peaks olema teadlik, mis toimub
annaabi.ee 
