strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis
Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest Etioplastid – pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Strooma, tülakoidid, graan Kromoplastid Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem ( inimesel 23).
kloroplastid - strooma, tülakoidid, graan kromoplastid leukoplastid - elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastd Proplastiidid ja etioplastid kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbivatest kehakestest proplastiididest pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavd etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme, ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti - klorofülli, vähem teisi pigmente neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi
Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplasti ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet - stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised - tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist
strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse
Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Jagunevad: protoplastiidid; etioplastid; kloroplastid (strooma, tülakoidid, graan); kromoplastid; leukoplastid. Protoplastiidid ja etioplastid: kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest protoplastiididest. Pimedas arenevad protoplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplatsid.Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplastid: sisaldavad kõige enam rohelist pigementi - klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad nad ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid
Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest -- proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplasti (joonis) ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet -- stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised -- tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku (mis väljanägemiselt meenutab pannkookide virna) nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja
annaabi.ee 
