ametisse Rein Ristlaan 1978.aasta suvel algasid suured venestamiskampaaniad. Võeti vastu otsus vene keele õpetamise ja omandamise kohta. Täisväärtuslikuks inimeseks peeti seda, kes oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile, kus miilitsad võtsid paljud osalised kinni. Paljusi karistati koolist väljaviskamisega. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", see saadeti keskajalehtede toimetusele. Sellele 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest (J.Kaplinski, M.Lauristin, P.-E. Rummo). Nad üritasid kirjaga pöörata tähelepanu ühiskonda kuhjuvatele probleemidele nt: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas
erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri. Venestamispoliitika süvendas rahulolematus ühiskonnas, mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980 aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980 aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilits kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kujunevatele probleemidele:
Poliitilised olud. septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks Võitlus kodanliku natsionalismiga. läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilits kinni võttis. Hiljem karistati ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis
venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine
enese valitud Michele Ratsivalakale. 26. Ja 27. jaanuaril puhkesid rahutused, mille käigus põletati maha Ravalomananale kuuluv kauplus, samuti teisi kauplusi linnas. Osa süütajaid põles majadesse sisse. 31. jaanuaril teatas Rajoelina, et võtab võimu Madagaskaril enda kätte, sest president ja valitsus pole oma kohustusi täitnud. Ta kutsus rahvast meeleavaldustel näitama rahulolematust valitsuse ja presidendiga. 7. veebruaril kutsus Rajoelina rahvast protestimarsile presidendilossi ette, kuhu minna oli keelatud. Sõjavägi avas rahva pihta tule, surma sai üle 30 inimese, haavatuid oli tosinate kaupa. Kokkupõrked valitsusvägede ja ülestõusnute vahel kestsid tükk aega. 10. märtsil teatas sõjaväe juhtkond, et neil on korralagedusest kõrini ja nad annavad vaenupooltele leppimiseks 72 tundi, vastasel korral võtavad nad võimu enda kätte. Sellega lõpetas sõjavägi presidendi toetamise ja keeldus ülestõusnute vastu jõudu kasutamast. 16
xv. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendas ühiskonnas olevat rahulolematust, mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980. aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilitsad kinni võtsid. Mõned karistati koolist väljaheitmisega. Lõpuks toimus Tallinas 1. oktoobril tänavarahutused. Miilitsa- ja julgeolekuorganisatsioonide abil normaliseeriti olukord. Hiljem proovisid nad protestist osavõtjaid huligaanideks tembeldada. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale
annaabi.ee 
