sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sealhulgas ka antiikkirjandust. Kõrg- ja hiliskeskajal tekkis üha rohkem haritud inimesi ka ilmalike seas, mille jaoks olid
pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223 aastal. Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal. Nad paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Aja jooksul eemaldusid ka kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid. Kloostrite elukorraldus Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ärakirjadele. Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis
Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele. Sellele järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K.Päts ja J.Tõnisson, osaleti omavalitsuste juhtimises. Eestis kujunes välja kaksikvõim
parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. SLV majandus 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid.
" Maalide kompositsioon on sümmeetriline. 13. Reformatsioon (§25, 30-35) mis see on, põhjused, millal kujunes, milles avaldus, jooned erinevates riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa), tagajärjed. · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII).
Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel
protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist
annaabi.ee 
