informatsiooni hulka iseloomustavaks suuruseks vastupidiselt entroopiale korrastatud aste. Informatsiooni hulgale vastab negatiivse märgiga entroopia ehk negentroopia, mis nagu informatsiooni hulkki kasvab korrastatuse astme kasvades. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Entoopia kui korrastamatuse mõõt mängib erakordselt tähtsat rolli looduslikes protsessides, mis iseenesest toimudes arenevad entroopia kasvu suunas. Kuna selliste protessidega kaasneb korrastamatuse kasv, mis on seotud mehaanilise energia muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem. Õnneks on avatud süsteemides olukord teistsugune ning üldine entroopia kasv meid siiski ei ohusta. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Sellele vaatamata on entroopia vähendamine (ja ka informatsiooni suurendamine) üks inimtegevuse aluseid. Seetõttu pole asjata tegeldud
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
28. Mida tähendab Tajuline püsivus tähendab, et on olemas omadus tajuline püsivus? luua objektist püsiv ja stabiilne kujutis ka stiimuli omaduste muutudes. 29. Kuidas on Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega? teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle paremini. Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui tähelepanu sellele ei suundu, on keeruline seda ka töödelda
Malm Paine Vask Lõige Joonis 1.2 PROBLEEM: Detailide erinevad geomeetrilised kujud, koormusskeemid ja materjalid on seotud erinevate protessidega materjalide sees tegelikes tööolukordades (tugevusanalüüsis puudub ühtne "Ohm'i seadus") Tugevusanalüüsi ülesandeid on kolme liiki: Ülesanne Teada Vaja leida Materjal, koormused ja 1. Dimensioneerimine Mõõtmed
tahtmatud silmaliigutused objekti vaatamise, silma väikesed hüpped. Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele. Mida tähendab tajuline püsivus? Kui me teame midagi millestki, siis me mäletame seda näiteks kui me teame et puu on meist kõrgem, siis puust kaugenedes ja nähes teda väiksena teame, et ta on meist kõrgem. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja teadvuse protessidega? Taju psühholoogias kirjeldatakse objektiivset tegelikkuse peegeldamist teadvuses. selleks on vaja kujundit ära tunda kasutame selleks mälu ja tähelepanu ja identifitseerida selleks on vaja teadvust.
Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilised liigid: 1) Algebraline 2) diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1.3 Muutujad ja Parameetrid- Muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt mõõdetadav. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Parameetrid- Süsteemi või tema elementide iseloomustussuurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine
sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis).
annaabi.ee 
