kasvada sama hästi kui kalajahu. 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele. Mõned võimalused ,et kalatoit oleks tõhusam, oleks: 1) taimse materjali eeltöötlus tehnikad, et suurendada toitaineväärtust. 2) taimede aretamine, millel on parem aminohapete profiil. 3) valides kalaliigid, mis vajavad vähem toitaineid. 4) muuta madala toiteväärtusega loomsed tooted kõrge kvaliteediga proteiiniks. 5) viimane avastus on uute proteiiniallikate kasutamine. Kalajahust ja õlist sõltumise suunatud vähendamine. Liik Praegune kaasatus( %) Suunatud kaasatus (%) kalajahu kalaõli kalajahu kalaõli Altlandi lõhi 35-47 25-33 12-16 8-12 Vikerforell 30-35 20-25 5 5 Merikoger 40-45 15-20 15 10 Karpkala 20-25 5-10 0 0
; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped. Oligopeptiidid on kahest kuni kümne aminohappest koosnevad peptiidid. Nende hulka kuuluvad antibiootikumid, hormoonid, aga ka ohtlikud mürkained. Polüpeptiidid on üle kümne aminohappe koosnevad peptiidid. (Tuulmets 2006: 101) Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, ent kõik ei pruugi olla tingimata valgud. Valke nimetatakse ka proteiiniks ja nad koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidiahelast. Valgumolekulid võivad isegi koosneda sadadest kuni tuhandetest aminohappejääkidest. Need valgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest on lihtvalgud. Liitvalgud koosnevad lisaks aminohappejääkidele ka sahhariidist, rasvast või muu aine molekulist. Valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel ehk sidemed katkevad ning moodustavad vees lahutudes kolloidlahuseid. Nad omavad mitmeid funktsioone
tuhastamisel ära põleb. See osa, mis tuhastamisel järele jääb, on tuhk. Et tuhastamisel jäävad põletamata ka liiv, savi jt., mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.)
Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad,
Et tuhastamisel jäävad põletamata ka liiv, savi jt., mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine – toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.)
reguleerib NK rakkude aktiivsust tsütokiinid, peamiselt makrofaagide poolt toodetud IL-12 ja IL-15. IL- 15 on NK rakkude kasvufaktoriks ja IL-12 on oluline interferoon gamma produtseerimiseks NK rakkudes ja tsütotoksilise aktviisuse juures. NK rakud, nagu ka makrofaagis, sisaldavad graanuleid proteiinidega, mis algatavad sihtmärkrakkude hävitamise. Kui NK rakud aktiveeritakse, siis eksotsüteeritakse need proteiinid sihtmärgini. Perforiin on üheks selliseks proteiiniks ja selle proteiini tulemusena pääsevad rakku ülejäänud gransüümid. NK rakud on eritii olulised võitlemaks intratsellulaarsete mikroobide ja viirustega haiguse algstaadumis kui CTL rakud ei ole veel täielikult aktiveeritud. KIR (killer cell inhibitory receptor) – on üheks NK rakkudel olevaks inhibeerivaks retseptoriks, mis seondub tervete rakkude klass I MHC molekuliga. 7. Omandatud immuunsuse iseloomujooned (spetsiifilisus, “immunologiline mälu” jm) ja
annaabi.ee 
