valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui ta eluiga on mõni minut, siis pole ta roll nii tähtis midagi. Valgu eluaea määrab ära N-terminaalne AH – N-terminaalne reegel. Kui üks nendest destabiliseerivatest AH on eksponeeritud, siis suunatakse proteasoomi. Proteasoomis on keskmine kamber, mis toimetab lagundamist. DNA ja valgu vaheline spetsiifiline äratundmine on geeni regulatsiooni alus. Valgud tunnevad DNA-l ära kindlaid järjestusi. Esineb negatiivne transkriptsiooni regulatsioon – DNA on vaikimisi aktiivne. Geenide regulatsioon seisneb geenide vaigistamises (maha surumises). nt. kui regulaatorvalk seostub promootorpiirkonna sellisesse kohta, mis sisaldab ka operaatorit. See viib geenide väljalülitamisele. Kui regulaatorit pole, on
ära oma "laadungi". 8. Valkude degradatsioon tsütoplasmas olevates proteasoomides. Ubikvitiin. Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides, mida leidub hulgaliselt raku tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed
endosoomiga, andes sinna ära oma "laadungi". 8. Valkude degradatsioon tsütoplasmas olevates proteasoomides. Ubikvitiin. Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides, mida leidub hulgaliselt raku tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale
Kalneksiini ja kalretikuliini osa. Glükosüleerimisega. Chaperone'idega. Glükosüülitransferaas seob oligosahhariidse jäägi otsa glükoosijäägi, mille alusel chaperone'id selle ära tunnevad. Glükoosijääk eemaldub kui konformatsioon on õige. Kui mitte, tehakse kogu tsükkel uuesti või seostub valk translokaatoriga, liigub tsütosooli ja seal seostatakse ubikvitiiniga, mis on märgistuseks, et see valk tuleb tõmmata lagundamiseks proteasoomi. Kalneksiin ja kalretikuliin on chaperone'id, mis seostuvad mittetäielikult struktureerunud valkudega ja hoiavad neid ERis 65. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? 1)Vajalike molekulide süntees. 2)Rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3)Hüdrofiilse pea liitmine Siledapinnalises ERis 66
läbib kalneksiiniga tsükli uuesti. Või vigane valk liigub läbi translokaatori tagasi tsütoplasmasse. Vales konformatsiooonis valgud seostuvad translokaatoriga. Translokaatoriga on tsütosooli poolselt küljelt seotud valkude ubikvitiiniga seostamise ensüümid. Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1 koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees.
- Kui valk ei omanda õiget struktuuri, ta märgitakse UGGT poolt uuesti glükoosijäägiga ja läbib kalneksiiniga tsükli uuesti. Või vigane valk liigub läbi translokaatori tagasi tsütoplasmasse. Vales konformatsiooonis valgud seostuvad translokaatoriga. Translokaatoriga on tsütosooli poolselt küljelt seotud valkude ubikvitiiniga seostamise ensüümid. Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. 18. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees.
annaabi.ee 
