t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s); V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml); V2 valmistatud ensüümlahuse üldmaht (ml); V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml); 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus; g proteaasi preparaadi kaalutis (g); 181 türosiini molekulmass. 5 min: 10 min: 15 min: Järeldus: Katse tulemustel võib järeldada, et valgus toimus aminohapete vahel peptiidsidemete hüdrolüüs. Õnnestus valgule proteaasiga toimida, TKÄ-ga neid sadestama ning hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrata spektrofotomeetrilisel meetodil. Koostatud graafik CTyr = f(t) peab vastama lineaarsele sõltuvusele, st kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul peavad langema sirgele. Minu juhul need väärtused ei lange täpselt sirgele. See võib olla tingitud suurema ensüümi massi kaalumisega töö algusel, mille tõttu kõik katse tulemused muutusid.
2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga.
2. Võtta 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja need nummerdada. Igaühte pipeteerida 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3. Alustada ensüümireaktsiooni kui kaseiini lahus on 30 kraadini soojenenud. Pipeteerida kaseiinile juurde 1 ml proteaasi (sarinaas) töölahust, loksutada kiiresti läbi ja asetada termostaati tagasi. Fikseerida aeg kellaga või käivitada stopper. Võtta 0 proov: 3 ml reaktsioonisegu lisada esimesse TKÄ-ga katseklaasi ning loksutada kiiresti läbi. Kaseiini ja proteaasiga katseklaas panna kiiresti tagasi termostaati. Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga.
Pep-side seob aminohappejääke peptiidides ja valkudes. PEPTIIDID On oligomeersed biomolekulid, nad koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest. 1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime
Samuti esineb proteaas kahes variandis, HIV1 ja HIV2. HIV- proteaas võib lõigata peptiidsidemeid Pro ja Phe/Tyr vahel, mida imetajate proteaasid ei tee ega ole erinevalt HIV proteaasist sümmeetrilised. Substraadi vastavaid jääke tähistatakse P1-P4 ja P1'-P4'. Kuna proteaasi inhibiitori vastu tekib viiruse mutatsiooni tõttu resistentsus, tuleb neid kasutada kombinatsioonid NRTI-de ja NNRTI-dega. Saquinavir on 100x selektiivsem HIV1 ja HIV2 proteaasi suhtes inimese proteaasiga võrreldes, kuid ühe aasta jooksul muutub 45% patsientidest resistentseks. Kombineerituna NRTI-de ja NNRTI-dega areneb resistentsus aeglasemalt. Suukaudselt väikese aktiivsusega, kuid toiduga paraneb. Võetakse suures koguses, kuna seostub hästi plasmavalkudega. Trecovirsen on antisens ravim, koosneb 25 nukleotiidist ja hübridiseerub mRNA-ga, mis on pärit HIV gag-geenist. Seeläbi pärsitakse HIV
suured karedapinnalised kolooniad). Virulentne IIIS tüvi tapeti kuumaga, pandi kokku elusa IIR tüvega ja töödeldi teatud seerumiga, tulemuseks olid IIIS kolooniad. 1944 aastal tõestati, et IIR tüüpi rakkude transformeerumist (DNA kandumine väliskeskkonnast rakku) IIIS virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Kui preparaati töödeldi ensüümiga, mis lagundas DNA (DNA-aas), siis transformatsiooni ei toimunud (RNA-aasi ja proteaasiga toimus). Samuti on tõend ka see, et kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud rakupinnale ja rakku siseneb ainult DNA. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA 5 süsinikuline suhkur, desoksüriboos. Lämmastikualused on A-T ja G-C. DNA on histoonide abil kokku pakitud. Enamus elus aine DNA on B-DNA vormis, millel on üks kaksikheeliksi pööre. Olemas on ka tihedam A-DNA ning vasakule pöördub Z- DNA.
aktiivseks. Osa teadlasi arvab, et toksiin-antitoksiin süsteemidega pole võimalik bakteri metabolismi reaktiveerida. 11.1.1. MazEF-süsteem E. coli toksiin-antitoksiin süsteem. MazF on toksiin ja MazE on antitoksiin. MazF on endoribonukleaas, mis tunneb ära mRNA-l ACA järjestuse ning lõikab mRNA katki esimese A ja C vahelt. MazE pool eluiga on umbes 30 minutit ning MazE on degradeeritav ATP-st sõltuva proteaasiga ClpAP. MazF on stabiilne, selle pool eluiga on umbes 4 tundi. Kui rakud on näljastressis ning aminohapete puudusel suureneb alarmooni ppGpp kontsentratsioon rakus, siis ppGpp pärsib mazEF operonilt transkriptsiooni. Kuna MazE on lühema elueaga, siis proteaasid lagundavad antitoksiini ning MazF vabaneb inhibitsioonist. MazEF-ga vahendatud autolüüs on populatsiooni fenomen. Antibiootikumid, mis takistavad transkriptsiooni ja/või translatsiooni (rifampitsiin, klooramfenikool)