Põlveliigese täisproteesimise (edaspidi TKA) järgsel taastusperioodil on valu, turse ja põletik oodatavad. TKA lõpptulemuse kujundavad nende faktorite tõsidus ja patsiendi toimetulek nendega. Antud sageli esinevate sümptomite leevendamiseks kasutatakse tihti krüoteraapiat ja kompressiooni. Kuid kõnealuste ravimeetodite mõju liikumisulatusele, funktsionaalsetele testidele ja narkootiliste valuvaigistite kasutamisele pole põhjalikult uuritud. Prospektiivse mitmekeskuselise randomiseeritud uuringu eesmärgiks oli selgitada krüopneumaatilise seadme mõju TKA postoperatiivsele taastumisele. Patsiendi randomiseeriti krüopneumaatilist seadet kasutavasse ja staatilist kompressiooni koos jääga kasutavasse rühma. 11 rahvusvahelises uurimiskohas haarati uuringusse kokku 280 patsienti. Mõlemat ravimeetodit hakati kasutama juba mõned tunnid pärast operatsiooni ja järjepidevalt 2 nädala jooksul vähemalt 4 korda päevas
võrdlused näiteks mingi kindla geograafilise regiooni kogurahvastikuga. Prospektiivne ehk edasivaatav kohortuuring; retrospektiivne ehk tagasivaatav kohortuuring; segatüüpi uuring. (2) Juhtkontrolluuring (case-control study). Haigestumuskordaja; inimriskiaastad(person-years at risk). Sansside suhe (odds ratio). Kohortkavandi ja juhtkontrollkavandi eelised ja puudused. Eristatakse edasivaatavat ja tagasivaatavat kohortuuringut. Edasivaatava uuringu ehk prospektiivse uuringu korral moodustatakse kohordid ja hakatakse siis nende haigestumust või suremust eelseisvate aastate kestel jälgima. Tagasivaatav uuring ehk retrospektiivse uuring tugineb aga ekspositsiooni ja haiguste iseloomustavale infole, mis on kogutud kunagi varem, minevikus. Samas tuntakse ka segatüüpi uuringut, milles on ühendatud edasi ja tagasivaatava uuringu tunnusjooned. Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus
Retrospektiivne mälu – need asjad mis on toimunud või omandatud minevikus - Mis? - Sisaldab palju infot - Rohkem meenutusajent Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus - Millal? - Informatiivne sisu madal - Seotud plaanide ja kavatsustega, seotud isikutevaheliste suhetega ja need asjad jäävad ka paremini meelde - Sisaldab ka retrospektiivset komponenti Aja-põhise ja sündmuste-põhise prospektiivse mälu iseloomustus ja erinevus (time- based vs event-based prospective memory). Prospektiivsesse mällu talletatakse erinevalt asju mida peab kindlal ajal tegema ja asju mida tuleb teha tulevikus, rõhk on sündmusel või olukorral millest lähtudes tuleb tegutseda. - Paremini on meeles asju teha mis on rutiinsed Teadmised Kategoriseerimine Mis on mõisted? Teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste
- Esimesi loetakse tähtsamateks, need pannakse päevaplaani kirja kuna nende põhjal toimub teiste tegevuste planeerimine; neile mõeldakse ka päeva jooksul sagedamini aga – neid unustatakse sagedamini sest neil on vähem väliseid meenutamisajendeid - Seotud tähelepanuga - Seotud motivatsiooniga - Paremini on meeles teha asju mis on rutiinsed, esmatähtsad, meeldivad, sobivad hästi üldisesse tegevusvõrgustikku - Neurops andmed tõendavad prospektiivse mälu seotust eelkõige frontaalsagarate aktivatsiooniga Kokkuvõtteks - Palju nn igapäevamälu fenomene on veel teoreetiliselt lahti seletamata ja nende uurimisega on metodoloogilisi probleeme - Valdkond probleemide püstitamiseks mida püütakse siiski kontrollitud keskkonnas uurida Eksplitsiitne vs implitsiitne mälu - Eristus põhineb mäluprotsesside teadvustatusel - Eksplitsiitne mälu – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on
mida olmepsühholoogiast iga inimene teab: Prospektiivne mälu on seotud nende sündmuste meenutamisega, mida me tulevikus sooritama peame ja retrospektiivne mälu seisneb minevikusündmuste või varem õpitud informatsiooni meenutamises. Et prospektiivsel mälul on meie igapäevasele eksistentsile nii suur tähtsus, leitakse, et see valdkond on häbematult vähe uurimist leidnud tema tegeliku tähtsusega võrreldes (Einstein & McDaniel, 1996). Inimeste prospektiivse mälu suutlikkus näib olevat väga erinev (Searleman, 1996). Harjumuspäraseid (igapäevaseid) ülesandeid näib olevat lihtsam meenutada kui harva tekkivaid ülesandeid. Sündmustega seotud ülesanded peavad olema seostatud kindla tunnusega (sündmusega). Ajaga seotud ülesanded peavad olema seotud teatud ajalise tunnusega. Sündmustega seotud tunnuste kasutamine prospektiivses mälus näib olevat hõlpsam kui nähtustega seotud tunnuste kasutamine (Einstein & McDaniel, 1996)
annaabi.ee 
