OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts
Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi liikuma seoses Nõukogude Liidu nõudmistega Soomele. Järgnes põgenikelaager Rootsis, töö- ja elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem
reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid
SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893
..lumepimedus" (1966), millest sai kümnendi luule üks tähtteoseid. Kolmandas, 1965. aastal ilmunud kassetis debüteeris Jaan Kaplinski. Idamaistest usunditest ja loodusest inspireeritud Kaplinski, kelle läbimurdeteoseks sai noorsoo kultusraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), arenes viljakaks poeediks, prosaistiks, esseistiks ja tõlkijaks ning sõnakaks ja teravaks kultuuripoliitiliseks esinejaks ning ühiskonnakriitikuks. Kassetipoeetide hulka kuuluva, isamaalise tonaalsusega luuletaja Hando Runneli esik- Doris Kareva ja Kalju Lepik. Doris Kareva esimene luulekogu ilmus 1978. aastal ja ta tõusis kiiresti Eesti luule- tajate esiritta
annaabi.ee 
