FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded- (vt lk 99) Muuteoperatsioonid: obligatoorsed, fakultatiivsed- (lk 19-22) Sidus tekst; selle tunnused: sidusus ja terviklikkus- (137-143) Ahel- ja paralleelseos kui mõtete seostamise viisid- (lk 141, 148) Foneemikuulmine- (lk 157) Tekstibaas- (lk 166) Situatsioonimudel- (lk 167) Propositsioonistrateegia, lokaalse sidususe strateegia, makrostrateegia, produktsiooni- strateegia- (lk 170)
kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad · metakeeleline- millise sõnaga on nimetatud õunu (viljad) ................. Tekstikäsitluse ettevalmistus ............... Kõne ja intellekt
rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks.  Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised:  Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia
1; 5.2). Teksti kohta esitatud küsimusi mõistis Laura üsna hästi. Laps vastas „Lumememmeloos“ õigesti kõigile 12-le küsimusele. „Palliloos“ ja „Tuviloos“ vastas laura 13-st küsimusest valesti ühele ja „Vanatädiloos“ 13-st kahele küsimusele. Vastustest on näha, et Laura sai loo sündmustest kui tervikust aru. Laura järjestas kuuldud tekstide alusel pildiseeriad õigesti. Ühtviisi lihtsad olid Laurale nii lokaalse sidususe kui propositsioonistrateegia valdamist eeldavad küsimused. Mõttelünkade tuletamisega tuleb Laura toime (järeldamis-tuletamisstrateegia). Jutustamine ja spontaanne kõne Spontaanne kõne. Spontaanse kõne näidis (vt. plaadilt lisa 8) saadi lapsega suhtlemisel rollimängu käigus (Turulkäimine). Mängu teema valikul oli lähtepunktiks, et laps omaks vastavas teemas teadmisi, kogemusi ja suudaks kaasa rääkida. Mäng toimus lapsele
" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus. Pedagoog peab aga alati arvestama võimalusega, et teksti tajumine võib katkeda igal tasandil, iga tajuprotsessi kuuluv operatsioon võib jääda viimaseks. Nii võib tajumine katkeda juba enne sõnade äratundmist, võib piirduda üksikute sõnadega, ainult lause tähendusega (mõtteni ei jõuta), seostamata lausetega jne. Teksti mõistmise strateegiad (T. A. van Dijki ja V Kintschi):  Propositsioonistrateegia. Kujutab endast tegelikult lausetähenduste mõistmist. Nagu varem juba märgitud, otsitakse semantilisest mälust sõnatähendused ning seostatakse need lausemallides. Toetutakse seejuures eelnevatele lausetele või kogu teksti struktuurile.  Lokaalse koherentsuse (sidususe) strateegiad. Operatiivmälus luuakse seosed kõrvuti asetsevate lausete vahel. Seosed tuleb luua ütluse (mõtestatud lauserühma) ulatuses.  Makrostrateegia
annaabi.ee 
