positsioonidest. Loogikasüsteemide konstrueerimine on kasulik analüütiliste propositsioonide avastamise ning tõendamise vahen- dina, kuid põhimõtteliselt ei ole see isegi selle eesmärgi jaoks tin- gimata vajalik. Sest on võimalik ette kujutada sümbolismi, milles iga analüütilist propositsiooni võib pidada analüütiliseks ainuüksi ta vormi tõttu. See, et analüütilise propositsiooni kehtivus ei sõltu kuidagi sel- lest, kas ta on tuletatav teistest analüütilistest propositsioonidest, õigustab, miks me ei pööra tähelepanu küsimusele, kas matemaati- ka propositsioonid on taandatavad formaalloogika propositsiooni- dele nii, nagu oletas Russell (vt Russell 1919: ptk ii). Sest isegi kui kardinaalarvu definitsioon klasside klassina, mis on sarnane mingi antud klassiga, on tsirkulaarne, ning matemaatilisi mõisteid pole võimalik taandada puhtloogilistele mõistetele, jääb siiski tõeseks, et matemaatika propositsioonid on analüütilised propositsioonid.
tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest. Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B.Russell toob näite - lause "Praegune Prantsuse kuningas on kiilaspea" koosneb vaikides kolmest algväitest: 1. Praegu on Prantsusmaal kuningas 2. Kuningaid on ainult üks 3. See üks kuningas on kiilaspea Nüüd saab loogiliselt vastata, et algne lause on väär, kuna üks propositsioonidest (Praegu on Prantsusmaal kuningas) on väär, muutes vääraks kogu lause. Keerukate lausete propositsioonideks jagamine aitab leida lause mõtet ja väga sageli näitab, et mõte kas puudub või on see vastuoluline. Teadmise objektid Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik, tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne.
b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest objektidest d. Preoperatsionaalne periood – Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise
otsustuseni – lõppotsustuseni. Kommunikatsiooni vahendusel moodustub isiklikest arutlustest kokkuleppeline abstraktne objekt, mida traditsioonilises loogikas nimetati järelduseks, hilisemas sümbolloogikas arutluseks. Kokkuleppeline arutlus koosneb mingitest väidetest, millest osa on eeldused ning üks on lõppjäreldus. Kokkuleppelist arutlust mõistetakse loogikas staatilisena, sõltumatuna sellest, kas selle taga on mingi konkreetne arutlemise protsess või mitte. Arutlust mõista ka propositsioonidest koosnevana. D5.1. Arutlus (argument) ehk järeldus on väidete lõplik jada, mille viimane liige on lõppjäreldus (conclusion) ning ülejäänud väited on eeldused (premises), mis annavad põhjust uskuda lõppjäreldust.3 D5.2. Järeldamine (inference) on protsess, mis võib siduda kokku väidete komplekti nii, et lähtutakse ühest või mitmest eeldusväitest ning jõutakse mingi ülejäänud väiteni – lõppjärelduseni.
otsustuseni lõppotsustuseni. Kommunikatsiooni vahendusel moodustub isiklikest arutlustest kokkuleppeline abstraktne objekt, mida traditsioonilises loogikas nimetati järelduseks, hilisemas sümbolloogikas arutluseks. Kokkuleppeline arutlus koosneb mingitest väidetest, millest osa on eeldused ning üks on lõppjäreldus. Kokkuleppelist arutlust mõistetakse loogikas staatilisena, sõltumatuna sellest, kas selle taga on mingi konkreetne arutlemise protsess või mitte. Arutlust mõista ka propositsioonidest koosnevana. D5.1. Arutlus (argument) ehk järeldus on väidete lõplik jada, mille viimane liige on lõppjäreldus (conclusion) ning ülejäänud väited on eeldused (premises), mis annavad põhjust uskuda lõppjäreldust.3 D5.2. Järeldamine (inference) on protsess, mis võib siduda kokku väidete komplekti nii, et lähtutakse ühest või mitmest eeldusväitest ning jõutakse mingi ülejäänud väiteni lõppjärelduseni.
annaabi.ee 
