Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad
Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud.
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast
Varastest aegadest on säilinud üksikuid elumaju ja ühiskondlikke hooneid. Enamik puidust ja päikese käes kuivatatud savitellistest ehitatud hooneid on aja jooksul kokku varisenud. Hilisemad marmorist ja paekivist ehitised on säilinud vaatamata maavärinatele, tormidele, sõdadele ja tulekahjudele. Kogu kreekas hoolitsesid kultusepaikade eest preestrid ja preestrinnad. Vaadates kreeklaste poolt ehitatud templeid torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile. Tervikuks on sulatatud nii horisontaalsed- kui ka vertikaalsed ehitusdetailid. Nii üldpildis kui ka detailides valitseb rahulik harmoonia. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.)
ideaalselt; o Ehtaas sambapaisutus; o Neil ei olnud sideainet, kuid lagunenud on selle tõttu, et nad tegi katused puust; o Kreeka templi põhiplaan kujunes välja juba arhailisel ajajärgul ja olid tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas; o Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid 2 tegurit; Kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; Ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest ilma sideaineta. o Kreeka tempel koosneb kahte liiki osades, kandvatest ja kantavatest osadest; Kandvad: · Nelinurkne piklik alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste stülobaat; · Sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul
annaabi.ee 
