butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne. Ei värvu Grami järgi positiivselt, aga rRNA järgi paigutatakse Firmicutes'i hulka. Mingi liik dehalogeenib ühendeid. Mingi teine redutseerib metalle. Moodustavad filamente. Paljud moodustavad spoore, kuid ei moodusta endospoore. Kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. Vorstide tootmisel. Halotolerantne. Kasutatakse lüsiini mikrobioloogiliseks sünteesiks. Samuti juustu tootmiseks jms. Kasutatakse juustu tootmisel. Fermenteerivad piimhapet propioonhappeks. Võivad põhjustada teatud nahahaigusi, a la akne jms [????]. Probiootiline bakter. Soolestiku mikroflooras. Sageli Y-kujuga. C. diphtheria põhjustab difteeriat. Rakusein sisaldab lipiide, ei värvu Grami järgi üldse. Välismembraani pole. Põhjustab tuberkuloosi. Osa liike elab sümbioosis mingite taimedega. Suurim antibiootikume tootev perekond. Puudub rakusein, rRNA järgi klassifitseeritud Firmicutes'i hulka. Membraan sisaldab sterooli. Tillukesed. Parasiidid.
variansi, M. roseust. · Mikrokokid moodustavad kuni 20% nahapinna aeroobsest mikrofloorast. · M. roseusel on roosakad kolooniad. M. luteusel on uuritud väga põhjalikult membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi. Ka Fleming testis tema peal oma lüsotsüümi. Perekond Propionibacterium · Orla-Jensen ja von Freudenreich olid 1906. a. esimesed, kes uurisid Shvetsi (Emmentali) juustus juustuauke tekitavaid baktereid. Juustuaugud tekivad piimhappe propioonhappeks kääritamise käigus tekkivast CO2-st. · Nime Propionibacterium pani ette Orla-Jensen. Bakterid osalevad juustu valmimises- kääritavad laktaadi propionaadiks ja atsetaadiks. Neid on kasutataud ka vitamiini B12 tootmiseks. · Propioonhapebakterid on väga levinud ka inimese nahal. Naha propioonhapebakterid: · Neid isoleeriti esmalt aknega patsientidelt, kuid neid leitakse ka tervetelt inimestelt.
s.o. mikroobide suunatud areng valmimise esimeses faasis. Juuretisega juustupiima viidud mikroorganismid paljunevad jõudsalt kalgendumise, tera seadmise, vormimise ja teiste kontsentratsioonifaasi operatsioonide ajal. Mikroobide elutegevuse käigus väheneb jõudsalt laktoosisisaldus. See on aga PHB põhiline energiaallikas. Lakooosi käärimise kõigus tekib CO2, moodustuvad augud. Laktoos muudetakse glükolüütilisel käärimisel piimhappeks, propioonhappeks, võihappeks, etüülalkoholiks jn. Piimhapet tekib nii palju, et muudab KK pH. Tekkiv PH võib olla toitaineks teistele mikroobidele, nagu propioonhappebakterid, hallitus ja pärmseened. Kõrge järelsooj.t.-ga juustudes järgnebki piimhappelisele käärimisele propioonhappeline käärimine (PH). 16. Juustu ensümaatiline valmimine. Valmimise ensümaatilistes reakstioonides osalevad · Laabi ensüümid (käivitab kalgendumise)
· Hemitselulloosi ja pektiini oligosahhariidiks lagundavad bakterid. · Amololüütilised bakterid lagundavad tärklise maltoosiks ja dekstriiniks, lagundavad alfa 1.4 sidemeid, kuid ei lagunda alfa 1.6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem
piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati. Produktideks on propioonhape, atsetaat ja CO 2. Laktaadi kääritamine propioonhappeks ja atsetaadiks: CO 2 fikseerimine CO2 fikseerimine toimub püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks. Membraanne fosforüülimine propionaadi moodustumises osaleb ka membraaniga seotud fumaraadi reduktaas. Kui fumaraat aktsepteerib elektronid, siis kaasneb sellega prootonite liikumine läbi membraani ja membraanne ATP süntees. See tõstab propioonhappekäärimise energeetilist efektiivsust. Propioonhappekäärimise stöhhiomeetria: 3laktaati 2propionaati + 1atsetaat + 1CO 2
annaabi.ee 
