22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu pehmendamiseks. 28. Lindude magu erineb loomade maost selle poolest, et neil on pugu mida loomadel ei ole.
PÜRUVAADI KONVERSIOON ANAEROOBSETES TINGIMUSTES KÄÄRIMINE - Bioloogilise oksüdatsiooni protsess, kus elektronide aktseptorina toimivad oksüdatsiooni vaheproduktid. Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool * laktaat * propionaat * atsetaat jt. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCC) EHK TSITRAADITSÜKKEL EHK KREBSI TSÜKKEL · Süsivesikute, lipiidide ja valkude täieliku oksüdatsiooni keskne ahel. · Tsükli iga ringiga siseneb kaks süsinikku KoA-ga seotud atsetüülrühma (CH3C0-) koostises ja lahkub kaks süsinikku - CO2-na. · Tsükli tinglikuks lähtepunktiks loetakse atsetüül-KoA kondensatsiooni oksaloatsetaadiga, mille
toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena Ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta- hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu magu jaotub näärme- ja lihasmaoks
tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (nt hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 Kui on liiga palju sööta, siis propionaadi asemel tehakse laktaati. Kui on söödas palju tärklist, siis tekib VFA rohkem ja kiiremini. Propionaati tekib ka rohkem. Ka laktaati. Ainult propioonhapet saab konvertida glükoosiks. Heina söömisel 70:20:10 (atsetaat-propionaat-butüraat). Kui süüakse palju kiudu = heina; kui süüakse palju tärklist, siis 60-30-10. Suhkru ja tärklise liig ratsioonis põhjustab vatsas liigset piimhappe teket. Kõrvalsaadused on metaan (10% energiast läheb kaotsi). Glc konverditakse püruvaadiks. Püruvaat annab laktaadi, propionaadi, atsetüülCoA. AtsetüülCoA annab atsetaadi ja butüraadi. 27. Valkude lõhustumine vatsas. Ruminohepaatiline lämmastiku ringlus
otsustada, kas raviks on sobilikum elektrolüütide suu või veeni kaudu manustamine. · Kõhulahtisusega vasikatele tasub lisaks tavalisele joogile anda ka elektrolüütjooki et tasakaalustada kõhulahtisusest tekkivaid puudujääke. Jooke on turul erinevaid, kuid sisaldama peaksid nad kindlasti järgmisi komponente: Elektrolüüdid (Na+, K+, Cl-) Energia (Glukoos) Puhver (Bikarbonaat, Atsetaat, Propionaat, Tsitraat) Lisaks nendele ainetele, reklaamivad ennast paljud joogid ka erinevate lisanditega, nagu näiteks linaseemne ekstrakt, probiootikumid, vetikad, jne. Kuna nende toimet pole täpsemalt uuritud, siis tasuks pooldada puhtaid elektrolüütjooke ilma lisanditeta. Hüpokaltseemia Ravi · Dave Reede Michigani Ülikoolist leiab, et kui anioonsete lisanditega langetada
Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi,
3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+). Rakud on tavaliselt paarides, liikumatud ja asporogeensed. Nad ei 13 käärita suhkruid, sest neil puudub heksokinaas, küll aga kääritavad nad laktaati, püruvaati, malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium. Veillonella ilmub suuõõnde varsti pärast lapse sündi
Gaase enam ei teki, moodustub vaid piimhape. Propioonhapekäärimine, selle produktid ja vastavad bakterid. Membraanne fosforüülimine propioonhapekäärimise rajas. Põhilised propioonhappe tootjad on bakterid perekonnast Propionibacterium. Propioonibakterid on mäletsejate loomade vatsabakterid. Vatsas toimub taimsete polüsahhariidide kääritamine rasvhapeteks vatsabakterite vahendusel. Propioonhappebakterid osalevad vatsas piimhappe kääritamises 21 propionaadiks. Propionaat on põhiline glükoneogeneetiline substraat mäletsejal loomal. Propioonhappebaktereid on rohkesti ka inimese nahal, sest nad taluvad naha happelist reaktsiooni ja kuivust. Nahal võivad nad koos stafülokokkidega põhjustada aknet. Piimas on propioonhappebaktereid harva, mullas ja veel pole neid kunagi. propioonhappebakterid on mikroaerotolerantsed anaeroobid. Suudavad kasvada suhteliselt vaesel söötmel. Osa fikseerib ka N2. Mikrobioloogiatööstuses kasutatakse neid vitamiin B12 tootmiseks
Fossiilsete ktuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfri. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4 Orgaanilise aine anaeroobne lagundamine Keerulised polmeerid nagu tselluloos, trklis, valgud lagundatakse monomeerideks seente ja tselluloltiliste bakterite (Bacteroides succinogenes) poolt. Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (. CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid metaani (CH4) tootmiseks. Metanogenees ja metlotroofia Metanogeenid CO2 + 4 H2 -----> CH4 + 2 H2O + energia elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged
annaabi.ee 
