On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles on kõik 8 olulist aminohapet õiges vahekorras. Neid inimesele olulisi aminohappeid saame vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei
soovib reklaamitavate tehnikakaupade kohta saada võimalikult palju teavet. Reklaamides kõrvutatakse uut ja vana toodet, tekstis on palju tehnika sõnavara ning ingliskeelseid termineid. Kvaliteeti rõhutatakse paremusega konkurentide seas. · Soodus- ja tasutapakkumised süvendavad tavaettekujutust ratsionaalsest ja põhjalikust mehest, kes uurib hinna ja kvaliteedi suhet ning kaalub oma majanduslike võimalusi.' · Sõltumatus ja vabadus on üks meeste seas propageeritavad väärtusi. · Samuti üritatakse meestele reklaamide abil sisendada, et toodet tarbides võivad nad tunda end veelgi edukamana. Edukuse alla peetakse silmas eelkõige majanduslikku edu. Analüüsi reklaami järgmise loogika alusel: 1) Reklaami liik (kommerts- või ideereklaam) 2) Reklaami objekt ehk mida reklaamitakse 3) Reklaami tellija 4) Kellele on reklaam suunatud ja millest seda järeldada 5) Reklaami eesmärk/eesmörgid võiksid olla... millest seda järeldada
Emotsionaalsed vajadused (kindlustunne, heakskiit) –inimesel on vaja tunnustust oma tegevusele. Ühiskonna seisukohalt on ühised väärtused ja käitumisnormid vajalikudreeglipärase käitumise alalhoidmiseks, ühiskonnakorra ja suhete taastootmiseks. Üldtunnustatud korrast hälbimise tabuks pidamine sunnib korrale alluma. - Indiviidide ühiskonnana toimimise aluseks on ühtsustunnet loovad tegurid: - Ühiskonnas propageeritavad väärtused: vanemlikkus, autunne, koostöö ja ühtsuse õhutamine või individualismi õhutamine. - Sotsiaalsed sidemed: rollijaotus, abielu, tööjaotus, koolisüsteem. 12. Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused. - Riskide võimendamise kanalid on meedia, poliitikud, ja teadlased. - Mõjulaineks võib pidada seda, kuidas riskid ja ohud inimestele ette söödetakse. Missuguse pildi, sümboli või märgiga uudist näiteks illlustreeritakse.
6 Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia). Tal on ühised jooned kommunismi- ja sotsialismi ideoloogiaga. Sotsialism on 19saj Lääne-Euroopas tekkinud ühiskondlik õpetus, mis otsis lahendust tööstusliku pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein
töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.) Karl Mannheimi 'Ideoloogia ja Utoopia' põhiteesid · Ideoloogia ja Utoopia (1929) - Marxi käsitluse vôib pöörata tema enda vastu - kui on ôige, et valitsev klass kasutab ideoloogiat oma domineerimise ôigustamiseks, siis oleks loogiline eeldada, et ka teiste klasside poolt propageeritavad ideed pôhinevad nende huvidele ja püüdlustele. · Kui nii, siis ei saa väita, et mingid ideed on objektiivselt tôesed ning teised objektiivselt väärad - teadmise sotsioloogia. (Objektiivet teadmist pole üldse olemas ühiskonnateaduste puhul. Sõltub sotsiaalsest positsioonist. Kuulud kapitalistide hulka või töölisklassi, näed läbi erinevate prillide. Teadmiste loomine käib ühiskondliku protsessi kaudu)
Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised liberaalid koguheaolu aspektist. Tänapäeval on liberaalne ideoloogia mõningate probleemide ees, sest raske on üheaegselt toetada turusüs- teemi ja valitsevat korporatiivset kapitalismi. Sotsialistlik ideoloogia seab liberalismi propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. See ideoloogia kritiseerib ühiskonna sotsiaalset ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust, ekspluateerimist. Ühiskond tuleks selle ideoloogia arvates rajada hoopis teistsugustele alustele – omandi ühisele kasutamisele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See võimaldaks kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi,
annaabi.ee 
